13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Arsti nõuanne:Dr Jüri O.-M. Ennet, 30. märts 2005Kuidas saada kontrolli alla 85aastase vanuri psüühilisi häireid? Abivajajal on aasta jooksul esinenud neli tõsist segasuse hoogu, kestvusega umbes kaks päeva. Muidu on tal mõistus selge, ainult nägemine on väga halb, ta liigub vähe toa piires. Kui selline deliiriumilaadne seisund peale tuleb, hakkab ta kuulma ja nägema viirastusi, muutub algul aktiivseks, tahab kuhugi minna, on sel ajal kukkunud ja haiget saanud. Ta ei taju enam tegelikku ümbrust, kontakteerub halvasti ja ajab mingit oma juttu. Võib niiviisi jahmerdada ööpäev ja rohkemgi. Siis aga kukub väsimusest ümber ja magab väga kaua. Pärast uinakut on ta mõistus selge, toimunut eriti ei mäleta. Segases seisundis ei saa teda hetkekski üksi jätta. Esimese haigushoo ajal katsetasid vanuri omaksed rahustit Diasepam. See mõjus, mõne tunni jooksul antud kaks tabletti panid ta magama. Järgmisel korral polnud samast rahustist vähimatki abi. Kohalik arst kirjutas välja Haloberidooli, mis olevat vanainimestele parim. Ta hakkas seda võtma, iga päev umbes 8–10 tilka, ja pidas kenasti vastu, kuni üks pudel sai otsa. Tundus, et õige rohi on leitud. Kuid nädal tagasi tuli tõeline segasuse hoog. Ta jampsis kaks ööpäeva ning rohi oleks nagu hoogu juurde andnud. Kas on rohtu selliste seisundite leevendamiseks? Vastus: Inimest nägemata on veidi raske konkreetset soovitust anda. Haloperidooli tilgad (kui tohter haiget nägi ja määras) on õige valik. Seisund ei ole lineaarne (sile, ühetasane), vaid lainetav, muutuv – seega peab teatud piirides muutuma ka Haloperidooli tilkade arv. Kui see olukorda ei tasakaalusta, siis tuleb minna psühhiaatri juurde, vajadusel suunatakse ta uuringutele gerontoloogia (vanurite) osakonda. Tallinna Psühhiaatriakliinikus on selline osakond olemas. Viimati muudetud: 30.03.2005
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
