Kui Keskerakonda poleks, tuleks ta välja mõtelda

Seekord pole vajadust, et Keskerakonna esimehe valimine toimuks nagu kurjas muinasjutus, kus teeristis ratsanik paremale pöörates kaotab nägemise, vasakule pöörates aga kuulmise. Häid inimesi pole Eestis liiga palju. Ja ka Keskerakonnas pole neid ülearu. Seega ei tohi  Edgar Savisaare ja Jüri Ratase vahelises valikus ühte välistada. Mina soovin ka edaspidi mõlemat meest Keskerakonna eesotsas näha.

Toetan Savisaart esimehena ja toetan Ratast juhatuseliikme kandidaadina. Loodan, et Ratas saab juhatusse hea tulemusega ning kinnitatakse aseesimeheks. Savisaar oma kogemustega ning Ratas oma noorusliku teotahte ja ergu närviga moodustaksid meeskonna, mis võtab meie konkurentidelt võimaluse loota, et Keskerakond läheb juhti valides niivõrd tülli, et peatselt laguneb või, vastupidi, peletab noored eemale ja jääb ilma tulevikuta.

Jüri Ratase põhjendused kirjas erakonna liikmetele esimeheks kandideerimisest kandsid suures plaanis edasi kõiki neid põhimõtteid, mille tõttu inimesed senini ongi Keskerakonnaga liitunud. Me oleme kõik mures selle üle, et viimastel aastatel on tavalistesse inimestesse liiga ükskõikselt suhtutud ning lausa soositud Eestist lahkumist. Selline teguviis toob endaga kaasa tagajärgi, mis jäävad Eestit veel aastakümneteks koormama. Eesti väiksus ei tohi olla vabanduseks tegevusetusele ja saamatusele. Sel suvel vaatame tagasi Eesti taasiseseisvumisele ja peame nentima, et kakskümmend aastat tagasi seatud siht luua põhjamaine riik on ikka veel vaid kauge teetähis. Kuid sellest sihist ei tohi loobuda, sest muidu valivad liialt paljud Eesti inimesed endale elupaigaks mõne muu põhjamaise riigi.

Vaadates kõrvalt riigivalitsemist, mis seab eelarvenumbrid inimestest tähtsamaks, tekib paratamatult soov käed külge lüüa ja ise õiglasemaid otsuseid teha. Nii on mitmed end Ratase meeskonda positsioneerinud poliitikud väitnud, et kiireim tee valitsusse on Keskerakonna esimees välja vahetada.  Kergest valitsusse saamisest rääkisid ka arenguparteilased, ja tõepoolest saigi Andra Veidemann portfellita ministri koha. Valitsusest väljajäämise kurbus lükkas tagant ka 2004. aastal Keskerakonnast lahkunud „aknaaluseid". Keskerakonda ei aidanud peale neid kahte kriisi valitsusse aga mitte oma põhimõtete leigem kaitsmine, vaid vastupidi - esimesel juhul innukas ja jõuline Eesti elektrijaamade erastamise vastane kampaania ning teisel juhul peaminister Andrus Ansipile mitte meelepärane Siim Kallase ja Res Publica salatehing. 

Edgar Savisaare juhtimisel Keskerakond oli valitsuses märksa usaldusväärsem partner kui Ansipi hilisemad liitlased, ning selle valitsuse otsused andsid elujõudu linnadele ja valdadele, toetasid eakaid ja hoidsid lapsi. Meie järel valitsusse rutanud sotsid pidid aga oma hääled andma töölepinguseadusele, mis tegi inimeste koondamise odavaks ja lihtsaks, ning läbi viima omavalitsuste tulubaasi vähendamise.

Isikuvalimised toovad alati kiusatuse pooli valida ja vastasseisu ehitada. Nende varjus on kerged ununema tegelikud valupunktid. Viimased 20 aastat on Keskerakond tegutsenud ja tugevnenud, kuna juba Rahvarinde aegadest ühendab meid mure Eesti kestmise ja hea käekäigu üle. Ma usun, et see ühendav jõud hoiab meeskonnana ka Savisaare ja Ratase ning aitab erakonda ka tulevastel aastatel. Ükskord me oleme valitsuses niikuinii.

[esiletõste]:  Savisaar oma kogemustega ja Ratas oma noorusliku teotahtega moodustaksid meeskonna, mis võtab meie konkurentidelt võimaluse loota, et Keskerakond läheb juhti valides niivõrd tülli, et peatselt laguneb või, vastupidi, peletab noored eemale ja jääb ilma tulevikuta.

KADRI SIMSON, Keskerakonna aseesimees

Jaga |