Võrdõigusvolinik arutas riigikontrolöriga soolise võrdõiguslikkuse edendamist

Riigikontroll saatis meediale arutelu kokkuvõtte pressiteatena, mille avaldame lühendatult allpool.

Alar Karist külastas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper, et arutada Riigikontrolli võimaluste üle. Volinik avaldas muret, et Eestis pole soolise võrdõiguslikkuse edendamine valitsustelt pälvinud olulist tähelepanu. Siiani pole valdkondlikku arengukava, tegevuskava, pole seatud selgeid riiklikke eesmärke, mis võimaldaksid hinnata selle poliitikavaldkonna tulemuslikkust.

Samas on Eestil rahvusvaheliste konventsioonide, EL õiguse ja riigisisese õiguse järgi kohustus soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist edendada.

„Eesti valitsuste tegevus ja positsioon soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ei ole olnud süsteemne ega järjepidev. Riigieelarve strateegia kontekstis on toimunud alates 2004. aastast soolise võrdõiguslikkuse kui valdkonna mainimisel aga hoopis tagasiminek,“ nentis volinik.

Volinik tõi välja mitu konkreetset valdkonda, kus oleks jõuliselt vaja võrdõiguslikkust edendada – näiteks naiste juurdepääs otsustustasandile ehk nende vähene osakaal juhtide hulgas. See ei tähenda tema kinnitusel aga seda, et kvalifikatsiooninõuded ära kaoks ja peaks hakkama ebakompetentseid kandidaate edutama ainuüksi seepärast, et nad on naised.

„Küll on oluline, et avalikkust puudutavaid otsuseid tegevates kogudes oleks enam-vähem võrdselt esindatud mõlemast soost inimesed. Sooline tasakaal ehk ühiskonna soolise koosseisu peegeldumine kogude isikkoosseisus lisab nende otsustele legitiimust,“ kinnitas volinik.

Sepper tõi riigikontrolöriga kohtudes kohest tegutsemist vajavate probleemidena soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas välja ka majandusliku ebavõrduse, soolise palgalõhe, samuti tööturu soolise segregatsiooni. Maast-madalast sisse harjutatud soorolli stereotüübid mõjutavad seda, et teatud tegevusaladel töötavad peamiselt mehed, teisal on ülekaalus naised. Samuti tõi volinik esile suure erinevuse Eesti meeste ja naiste keskmise oodatava eluea vahel.

Võrdõigusvolinik palus riigikontrolöri kaaluda Riigikontrolli võimalusi erinevates auditites vaadelda ka soolise võrdõiguslikkuse edendamise komponenti.

Alar Karis nentis, et soolise võrdõiguslikkuse probleemidesse Eestis ei tohiks suhtuda üleolevalt ega neid ignoreerida, sest need eksisteerivad reaalselt. „Samas on vaja riiklikul tasandil olukorra parandamiseks kavandatavad sammud hoolikalt läbi mõelda, sest vindi üle keeramine võib viia teema naeruvääristamiseni,“ sõnas Karis. Ta lisas, et eraldi soolise võrdõiguslikkuse arengukava olemasolu võib kahtlemata olla abiks, kuid ei ole iseenesest mingiks garantiiks, et valdkonnas ka reaalset midagi ära tehakse ja mõni probleem lahendatakse.

Karis märkis, et Riigikontroll ei sekku poliitikasse ja konkreetsete arengueesmärkide seadmine soolise võrdõiguslikkuse edendamisel on selgelt poliitilise tasandi teema. Küll aga saab Riigikontroll auditeerida seatud eesmärkide täitmist. Riigikontrolöri hinnangul saab eri aspektidest analüüsida ka seda, kuidas soolise võrdõiguslikkuse edendamisega saaks tuua kasu Eesti majandusarengule.

„Riigikontroll on mitmes auditis uurinud tööturuküsimusi. Soolistest teguritest lähtuva segregatsiooni mõju majandusele väärib kindlasti tähelepanu,“ ütles Karis.

Riigikontrolöri sõnul ka soolise võrdõiguslikkuse probleemide lahendamisel hakkab kõik pihta kodusest kasvatusest ja haridusest. Ta pidas oluliseks, et soolise võrdõiguslikkuse temaatikat teadvustatakse just hariduse sisu ja arengu kavandamisel.

„Selle n-ö haridusliku vundamendi rajamises saab kindlasti toetuda Haridus- ja Teadusministeeriumile eesotsas minister Jürgen Ligiga,“ sõnas riigikontrolör, lisades, et oluliselt vajab tasakaalustamist koolides ka õpetajaskonna sooline jaotus.

Ka 12. augustil avaldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi aastaanalüüs näitab, et üldhariduskoolides, kutsekoolides ja lasteaedades moodustavad õpetajaskonnast jätkuvalt enamiku naised. Koolieelsetes lasteasutustes on viimasel 7 aastal õpetajate hulgas mehi 1%, üldhariduskoolides 14% ja kutsekoolides 35–36%.

2014/15. õppeaastal töötab üldhariduskoolides 2041 meesõpetajat, mis moodustab kõigist üldhariduskoolide õpetajatest 14,2%. Analüüsis on kirjas, et saavutamaks elukestva õppe strateegia sihti aastaks 2020 – 25% üldhariduskoolide õpetajatest on mehed –, tuleb rakendada ulatuslikke meetmeid.

Võrdõigusvolinik väljendas lahket valmisolekut varustada Riigikontrolli oma töövaldkonnas koostatud analüüsidega, mis on tehtud nii Eesti kui ka teiste riikide põhjal.

Kohtumise juures viibisid võrdõigusvoliniku nõunik Liivi Pehk ja riigikontrolöri nõunik Urmet Lee.

TOOMAS MATTSON, Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja

Jaga |