Savisaar: Valitsus on tasalülitanud Eesti ühiskonna

Savisaare hinnangul pole Eesti valitsus midagi sarnast teinud, mistõttu jäid mõlemad valitsevad parempoolsed parteid vasakule tiivale selgelt alla. Euroopa Parlamendis kaotasid kohti kõik saadikurühmad peale roheliste.

Europarlamendi uued võimalused

„Juurde tuli aga kuhjaga end poliitiliselt määratlemata saadikuid - kokku 93, kelle sekka hetkel platseerub ka meilt Indrek Tarand. Briti tooride eestvedamisel kavatseb suurem osa neist luua uue euroskeptikute fraktsiooni, mis võib saada parlamendis suuruselt kolmandaks. Sellega muutuks konservatiividest euroskeptikud esimeseks kaalukeeleks," hindas Savisaar.

"Võrreldes eelmise koosseisuga on Euroopa Parlament poliitiliselt oluliselt killustatum. Senise kolme suure fraktsiooni domineerimise aeg on läbi. Poliitiline aritmeetika annab kümneid uusi kombinatsioone."

Savisaare väitel võitsid Suurbritannias ja Tšehhimaal parempoolsed euroskeptikute parteid, kes Euroopa Rahvapartei fraktsiooni ei kuulu. Savisaar avaldas arvamust, et esimene tõsine test Europarlamendile on Euroopa Komisjoni ametisse kinnitamine. Jose Manuel Barroso jätkamises ei saa olla kindel, kuigi Tšehhi ja Rootsi parempoolsed valitsused (nagu ka Eesti oma) on tema kiiret ametisse kinnitamist soovinud. Eesti jaoks on aga sisepoliitiliselt kindlasti tähtsam Siim Kallase tulevik Euroopa Komisjonis.

Tarandi valijad toetavad sügisel Keskerakonda
Savisaar ütles ettekandes erakonna volikogule, et Keskerakond ja üksikkandidaat Tarand, kes kahe peale kogusid üle poole kõigist häältest, esinesid mõlemad selgete protestiloosungitega.

„Kui Tarand protestis erakondlikkuse ja suletud nimekirjade vastu, nagu ta ise väljendas, siis Keskerakond protestis Ansipi valitsuse tekitatud majanduskaose ja  sotsiaalse tasakaalu kadumise vastu ühiskonnas. Kui Keskerakonnal oli pakkuda lisaks protestile ka positiivne programm, mille eelduseks olnuks peaministri vahetus, siis Tarandil positiivne programm puudus. Seismist avatud nimekirjade eest eurovalimistel on väga keeruline pidada positiivseks programmiks. Samuti jäi selgusetuks tema seisukoht valitsuse suhtes. Juba lihtne aritmeetika ütleb, et võrdselt eitades nii Keskerakonda kui ka Reformierakonda pole tänase Eesti parlamendi koosseisu juures toimivat valitsust kokku panna võimalik," selgitas Keskerakonna esimees.

Savisaar kutsus üles analüüsima põhjusi, miks tervelt veerand valijaskonnast hääletas sellise kandidaadi poolt, kellel sisuline programm puudus ning kes isegi ei teadnud enne valimisi, mis fraktsiooniga ta Europarlamendis liituks. Savisaar:  „Tarandile antud hääled näitasid, et ühiskonnas on toimumas protsessid, mida erakonnad on seni alahinnanud. Need said alguse kaks aastat tagasi aprillisündmustest, kus suur osa Eestimaa elanikest tasalülitati neile olulise teema arutelust. Seda tehti jõhkralt, printsiibil suu kinni, vait olla ja edasi teenida. Edasised sündmused on näidanud, et tasalülitamine ühiskonnas on jätkunud ja süvenenud, nüüd tehakse seda  majanduslikult, eelarvekärbetega. Pool aastat tagasi ei vaevunud valitsus opositsiooniga eelarvet parlamendis isegi moe pärast arutama. Sidunud selle valitsuse usaldusega, tasalülitati Riigikogu opositsioon ja enamus ühiskonnast, keda toonane eelarve valusalt puudutas," rääkis Savisaar.

Keskerakond ja Tarand päästsid Savisaar arvates valimiste aktiivsuse. „Võrreldes eelmise korraga on ligi 20-protsendine valimisaktiivsuse kasv enam kui tubli tulemus. Maapiirkondades soosis kõrge valimisaktiivsus Tarandit, Tallinnas ja Virumaal Keskerakonda. Praeguse valimisaktiivsusega asub Eesti Euroopa riikide pingerea keskpaigas, mis pole paha. Kui enamikus Euroopas valimisaktiivsus langes, siis Eestis tõusis."

Keskerakonna esimees pidas oluliseks, et paljukirutud erakonnanimekirjadega valimistel valijate aktiivsus tegelikult kasvas oluliselt, kui võrrelda eelmiste valimistega, mis toimusid lahtiste nimekirjadega. Savisaar juhtis tähelepanu sellele, et „valijad andsid parteidele ka kinniste nimekirjade puhul rohkem hääli kui 2004. aastal, mis näitab, et jutud parteisüsteemi läbikukkumisest on vähemalt tugevasti liialdatud. Vähemalt ei mäleta ma 2004. aastast samasugust kaeblemist parteide vähese atraktiivsuse üle nagu nüüd, kuigi toona anti parteidele summa summarum vähem hääli kui nüüd.

Savisaar võrdles Tarandit Soomes enim hääli saanud kandidaadiga - Timo Soiniga, kes kogus üle 130 000 hääle. „Immigrantidevastane ja Lõuna-Karjalat tagasi nõudev Soini meenutab oma vigurdava stiiliga meil kommareid ahjustavat Indrek Tarandit. Erinevalt Soinist Soomes peavad meie parempoolsed parteid Tarand-juuniori poliitiliselt ikkagi salongikõlbulikuks," iseloomustas Savisaar Soini ja Tarandi isikut.

Keskerakonna esimees oli optimistlik sügiseste omavalitsusvalimiste suhtes. „Ma ei näe mingit põhjust, miks suur osa Tarandi valijaist ei võiks sügisel toetada Keskerakonda," ütles ta. „On ju paljuski meie protestid sarnased. Poliitülbus ja lugupidamatus partnerite suhtes on meile sama vastukarva kui Tarandi valijale. Võidujooks Tarandi valijate häältele on juba alanud. Meie oleme võimelised neid veenma, et ainukene protestijõud, kes suudab midagi ära teha siseriiklikult, kes suudab asju muuta ning parandada tänase päeva majanduslikku paradigmat, on just nimelt Keskerakond," kinnitas Savisaar.

Valitsus teeb valet lisaeelarvet

Keskerakonna esimees hoiatas lisaeelarve eest, mida valitsusparteid Reformierakond, IRL ja rohelised Riigikogust n-ö teerulli kasutades läbi suruvad.

„Kavandatud maksutõus on läbimõtlematu ja kahjulik. Käibemaksu tahetakse suurendada 2% võrra, mõtlemata sellele, et Lätis ja Leedus tõi säärane samm kaasa mitte midagi muud kui käibe languse. Täiendavat raha sellest riigikassasse ei laekunud. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik kolm korda järjest ühe ja sama reha peale astuda. Lätlased proovisid -- ei läinud õnneks; seejärel tegid katse ka leedulased, kuid sama negatiivsete tulemustega. Kas nüüd peame ikka ka meie proovima?"

Keskerakonna esimees kirjeldas, kuidas on mõjunud majanduspoliitikale roheliste liitumine parempoolsete koalitsiooniga. „Toasooja- ja kütuseaktsiisi oli esialgu plaanis tõsta 5%, nüüd on see kahekordistunud, sest see on roheliste häälte hind. Ka keskkonnatasude tõstmine minimaalselt kaks ja pool korda ning maksimaalselt viis korda toob kaasa hinnatõusu. Tavatarbijale tähendab see kasvavaid elektri-, kütte-, prügi- ja veearveid. Virumaa tootjatele aga seda, et Eestis ei pruugi enam olla üldse otstarbekas tootmisega tegelda, ja veel tuhanded inimesed võivad kaotada töö," ütles Savisaar.

„Mida tähendab kaudsete maksude tõus?" küsis Savisaar ja vastas ise: „Eelkõige pannakse see koorem vähemkindlustatud inimestele, sest hinnatõus lööb neid kõige valusamalt. Valitsuse poolt tähendab see, et lisaeelarvega ikka ei saavutada Maastrichti kriteeriumi - 3% tasakaalueesmärki.

Küll aga pannakse tarbijahind tugeva löögi alla. Selle eelarvega on lahti öeldud püüdlusest muuta meie finantsolukord vastavaks euronõuetele. Keskkonnatasude ja aktsiiside ränga tõstmise taga on vaid püüd kindlustada vähemusvalitsusele roheliste toetushääled, muudest eesmärkidest on tegelikult loobutud."

Savisaar kutsus üles mitte kehtestama töölepinguseadust valitsuse poolt välja pakutud kujul. Savisaar kritiseeris Ansipi valitsust, kes soovib jätta kõik tööandjate õigused jõusse, aga töötajate õiguse kehtestamise edasi lükata.

Savisaar tunnistas, et jääb täiesti arusaamatuks, miks töötajate esindajad - ametiühingud - nii kergekäeliselt ja sisuliselt midagi vastu saamata loobuvad kõigist õigustest, mida nad aastate jooksul on saavutanud.

„Põhjendamatult vähendatakse tööinimeste õigusi ja tööõiguslikke garantiisid. Uue seaduse kontseptsiooni võib formuleerida sõnadega: see on õiguslik moodus, kuidas inimene töölt lahti lasta võimalikult kiiresti ja hästi väikeste kulutustega tööandjale," ütles Savisaar.

KE pressiteated, Kn

[esiletõste]  

Edgar Savisaar: „Immigrantidevastane ja Lõuna-Karjalat tagasi nõudev soomlane Soini meenutab oma vigurdava stiiliga meil kommareid ahjustavat Indrek Tarandit."

Jaga |