Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Haapsalu raudteed on rohkem vaja kui kooseluseadust

JAANUS KARILAID,      16. juuli 2014

Lastega Karja tänaval jalutades tuli vastu rõõmsameelne linnakodanik Aita Mölder. Jutt läks millegipärast kohe raudteele ja ühiselt tõdesime, et murelikuks teeb olukord, kus kõik neli parlamendierakonda räägivad Haapsalu raudtee taastamise vajalikkusest, aga valitsus koppa ikka maasse ei löö. Ikka soiutakse planeeringutest, projektidest, uuringutest, arengukavadest, objektide nimistust jne.

 

Lootsin omal ajal, et võrdlus Wermachti ja Punaarmeega paneb meie ministrid kiiremini liigutama, aga eksisin. Sakslased ja venelased ehitasid mõlemad kuue kuuga kogu Eesti raudeevõrgu, meie tänane valitsus aga jätkuvalt nämmutab ja loodab lihtsalt riigieelarveliste rahasüstidega valijate hääli osta.

Toetuste tõstmine on tavaline poliitika, sellega ei maksa eputada. Ka meie tõstsime Haapsalus sünnitoetust, matusetoetust ja anname koolimineku toetust, aga vabariigi valitsus peab tegema ikka strateegilisi otsuseid. Toimiv regionaalpoliitika loob töökohti ja nii pole vaja kellelgi siin toetustega suurt lärmi teha. Täna aga võin Linnade Liidu juhatuse liikmena väita, et sotsiaaldemokraadid on valitsuses osutunud reformierakondlaste pehmeks asemeks, mille peal kooseluseadust treida. Sisuline koostöö kohaliku omavalitsuse ja kesktasandi vahel kaugeneb teineteisest jätkuvalt. Ministeeriumitesse tehakse n-ö uusi abiministreid, maavanemad vaatavad, kaelad õieli, parteikontorite poole, kohalikku omavalitsust aga surutakse järjest rohkem ressurssidest eemale. Majanduslanguses raha külvamine Riigikogu valimiste foonil – midagi muud sealt kuulda polegi.

Meile öeldakse, et rong muudkui oodaku. Nägime, kui kiirelt ja massiivselt suruti kooseluseadust. Imestasin, kui kirglikult mõned võitlesid kooseluseaduse läbisurumise eest Riigikogus. Suhtekorraldajad soovitasid selle eelnõu siduda kaasaegsuse, paindlikkuse ja liberaalsusega. Mina pean omasooiharuse seadustamist olukorras, kus meie rahva taastootmisvõime on puudulik, ühe väikese, aga mõjuka huvigrupi võiduks. Mind homod ei sega, aga mind hämmastab nende lobby-võimekus. Miks kooseluseadus on esiplaanil, aga Haapsalu rong mitte? Läänemaa on ainuke Eesti mandriosa, kus puudub raudtee kasutamise võimalus. Isegi vaesel Valgamaal on raudtee olemas. Isegi kunstlikult tekitatud Rapla maakonnal on see olemas. Isegi Ida-Virumaal, kust põliselanikud on sunnitud taanduma, on oma raudtee. Vaid Läänemaale ei anta hetkel raudtee lootustki! Uus majandusminister on küll ilus ja agar, aga tulemus on hetkel ikka sama, mis Juhan Partsil. Ega ettevõtlikku Urvet ei pandud sinna ometi empaatiavõime näitlemise pärast?

Otsides selgemaid lahendusi, tuleb poliitikas minna vahel väga teravaks. Vahel tuleb minna isegi raskesse konflikti – ikka selleks, et asjad hakkaksid liikuma. Sotsid on pannud oma udupasunad küll üürgama, aga tegelikult pole majandus- ja kommunikatsiooniminister Palo Lääne-Eestile uusi kasulikke tuuli toonud. 

Aastal 2020 on Haapsalu raudtee taastamise jutt ebakohane ja tingivas kõneviisis. Hiljemalt – ma rõhutan  hiljemalt – 2017 peab Tallinn–Haapsalu raudteeliin olema avatud. Erakonnad juhivad Riigikogu ja valitsust. Nüüd on aeg tuua kõigil neljal erakonnal lauale oma juhatuse protokolliline otsus, kus on fikseeritud raudtee taastamise vajalikkus koos vastava ajagraafikuga. Nii on kõigil selgem. Minul, Haapsalu raudtee suurel fännil Aita Möldril ja paljudel teistel. Rong aitab kaasa kogu Läänemaa elukvaliteedi tõusule.

KESKMÕTE: Tänane valitsus ainult nämmutab, lootes lihtsalt riigieelarveliste rahasüstidega valijate hääli osta.




 



Viimati muudetud: 16.07.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail