Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

NATO-l jälle hollandlasest peasekretär

ENN EESMAA,      14. jaanuar 2004


Hollandlasi on tõepoolest tavatult palju NATO seniste peasekretäride hulgas. Nendega on seni sammu suutnud pidada vaid britid. Aastatel 1961-1964 juhtis allianssi Dirk U. Stikker, NATO viies peasekretär Joseph Luns pidas selles erakordses ametis vastu koguni 13 aastat. Amsterdamis sündinud alliansi 11. peasekretär Jakob Gijsbert (Jaap) de Hoop Scheffer on täna 55-aastane. Nagu Luns, õppis ka Scheffer Leideni ülikoolis juristiks. Temagi töötas Hollandi välisministeeriumis, juhtis nelja välisministri kantseleid ning tõusis 2002. aasta juulis ise välisministriks. NATO peakorteris tegutses Jaap de Hoop Scheffer Hollandi esindajana kaitseplaneeringu alal juba seitsmekümnendatel aastatel.
Peasekretäriks oligi siis hollandlane Joseph Luns. Põhja-Atlandi Nõukogu viimases valikuringis Kanada rahandusminister John Manleyt edestanud vastne NATO peasekretär Scheffer kinnitas oma esimesel tööpäeval, et allianss keskendub ka lähitulevikus oma esimesele missioonile väljaspool Euroopat ja Põhja-Ameerikat ning rahuvalvele Afganistanis. Loomulikult oodatakse Schefferilt Iraagi sõja tõttu tekkinud pingete vähendamist Washingtoniga. Ameeriklaste erimeelsused prantslaste ja sakslastega on aga visad kaduma, paljud ootavad koguni USA huvi vähenemist NATO suunal. Scheffer toetas poliitiliselt George Bushi aktiivsust Iraagi sõjas, kuigi Holland rünnaktegevuses ei osalenud.
Maailmavaatelt kristlik demokraat Jaap de Hoop Scheffer keeldus alla kirjutamast Ida-Euroopa maade ning Hispaania ja Itaalia Washingtoni toetavat avaldust, pidades oluliseks mitte ülemäära rõhutada Vana Mandri riikide erimeelsusi Iraagi ründamise mõttekuses ja legitiimsuses. Iraak püsib pidevalt peasekretär Schefferi huvisfääris, kuigi mitte prioriteedina. Ometi toetab NATO juba täna logistiliselt oma liikmesriigi Poola väeüksusi, mis aitavad ameeriklastel Iraagi ülesehitustööd turvata. Scheffer on seni rõhutanud, et võimaluse ja vajaduse korral on NATO nõus mõjutama poliitilisi arenguid Iraagis. NATO eelmine peasekretär George Robertson püüdis allianssi muuta külma sõja järgsest organisatsioonist uue sajandi alguse terrorirünnakute järgseks globaaljulgeolekut pakkuvaks NATO-ks.
Jaap de Hoop Scheffer juhib mõne kuu pärast seitsme, sõjaliselt mitte ülemäära võimsa uue liikmesriigi võrra laienevat allianssi. Ta on avaldanud arvamust, et NATO tegevuse raskuskese võiks senisest veelgi ida poole nihkuda ning toetab edaspidigi alliansi missioone väljaspool NATO tavapärast tegutsemisala. Alliansi üheteistkümnendat peasekretäri ei heiduta ega hirmuta Euroopa Liidu püüdlused Euroopa julgeolekujõudude korraldamisel ja loomisel. Loomulikult ei tohiks seda tema arvates teha NATO ühtsuse arvel. Kriisiennetuses ja kriisidele reageerimises võiks aga Euroopa Schefferi arvates senisest resoluutsem olla. Kaks organisatsiooni peaksid olema teineteist täiendavad partnerid, mitte kahtlustavad konkurendid. Samal arvamusel ollakse ju teadupärast ka Washingtonis ning Euroopa Liidus. Seega on territooriumilt väikesest Hollandist pärit NATO peasekretäril kõik eeldused oma tööd edukalt teha ning allianssi uutes tingimustes mitte pelgalt koos hoida, vaid ka edasi arendada. Jaap de Hoop Scheffer on abielus. Ta naine Jeannine de Hoop Scheffer-van Oorschot on prantsuse keele õpetaja ning aktiivne heategevustegelane. NATO vastne peasekretär on kahe tütre isa. Ta on sportlik mees, meelisharrastusteks jooksmine, tennis ja squash.
Schefferile meeldib laulda ja lugeda. Lisaks ametialasele lektüürile loeb ta meeleldi prantsuse ja inglise ning jõudumööda ka hollandi juturaamatuid. Filme valides eelistab NATO 11. peasekretär Jaap de Hoop Scheffer ennekõike prantsuse lavastajate töid. Nende hulgas on teatavasti märkimisväärselt vähe sõja- ning action-filme. NATO peasekretär aga ongi alliansi tsiviiljuht. NATO vägede komandörid on seni alati tulnud USA-st. Neist üks, NATO Euroopa vägede komandör aastatel 1997-2000 kindral Wesley K. Clark on teatavasti tõsimeeli sihikule võtnud Valge Maja.

Viimati muudetud: 14.01.2004
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail