Mida arvab üliõpilane valimistest?

HENRI LAASNER,      10. aprill 2002




Pooled üliõpilased poliitika vastu huvi ei tunne ja peaaegu pooled ei tea kohalike valimiste täpset aega. Isegi Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse valimise vastu on huvi äärmiselt madal.

Eesti hetke suurimat noorte- ja õpilasajalehte Eesti Õpilasleht tootev MTÜ Eesti Noorte Meediagrupp korraldas 19.-26.märtsini Tartu Ülikooli üliõpilaste seas küsitluse, milles uuris üliõpilaste huvi ja poliitilisi eelistusi 22.-24. aprillil toimuvate Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse valimistega seoses.
Kahesaja tudengi seas läbiviidud anonüümse arvamusuuringu käigus esitas Eesti Noorte Meediagrupp tudengitele küsimusi, mis jagunesid puhtalt valimisi puudutavateks (millal on? kas kavatsete valima minna? kas olete valimas käinud?) ja poliitilisteks (kas taunite parteide noortekogude nimekirjade esitamist? millisest erakonnast olete viimasel ajal enim kuulnud? millise erakonna noortekogu nimekirjale annaksite toetuse?).

Osalusprotsent üllatavalt madal

Tartu linn on nii kohalike kui ka Riigikogu valimiste koha pealt poliitiliselt suhteliselt passiivne kants. Mõlemal juhul jääb valimisaktiivsus 40 ja 50 protsendi vahele. Ei erine linna üldisest madalast poliitilisest aktiivsusest ka Tartu Ülikool, ainult et üliõpilasesinduse valimistega on lugu veelgi nutusem. Näiteks üliõpilasesinduse valimiste parim osalustulemus jääb eelmisesse aastasse, mil valimas käis ligi 3000 üliõpilast 13 500 võimalikust (kolledþid pole arvestatud).
Seda, et valmisaktiivsus madal on, võis eeldada. Kurbust tekitas aga tõsiasi, et 40% küsitletutest ei teadnud isegi täpselt, millal valimised on, pakkudes kevade asemel sügist. Loomulikult oli vastanute seas ka noori, kes on eelnevate aastate jooksul valimas käinud (35%) ning ka neid, kes tänavu planeerivad minna (kokku üllatavad 49%). Samas märkis 51% kohe ära, et valimised neid ei huvita ning valima nad ei lähe!

Üliõpilane pigem toetab kui taunib parteilisi nimekirju

Kahtlemata pakub kõige rohkem mõtlemisainet üliõpilaste meelsus üliõpilasesinduse valmistel esinevate poliitiliste nimekirjade suhtes. Ühelt poolt on nende üliõpilaste hulk suur (23%), kes taunivad poliitilisi nimekirju. Samas on palju ka neid õppureid, kel pole midagi poliitiliste nimekirjade vastu (45%). Alati leidub inimesi, kel seisukoht puudub (32%).
Samas küsimuses on üliõpilased oma seisukoha suuresti mulluste valimiste põhjal kujundanud, kus esindatud olid nii Isamaaliit kui ka Res Publica ning "liberaalide" nime all esines Reformierakond. Kellele meeldis, kellele mitte.
Paljud tegevad üliõpilaspoliitikud ei pea kahtlemata vajalikuks poliitiliste jõudude tungimist ülikooli, sest üliõpilasesindus tegeleb enamasti üliõpilasi Tartu Ülikooli puudutavate probleemidega. Riigis arendab üliõpilaspoliitikat Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL).
Samal ajal leiavad erakonnad aastast aastasse (eriti veel tänavusel kohalike omavalituste valimise aastal!), et oma nime tuleb noortele teadvustada. Kus olekski seda parem teha kui vabariigi suurima ülikooli üliõpilasesinduse valimistel!
Tänavu peaks pinget ja värvi lisama veel Keskerakonna noortekogu valimisnimekiri, mis pakub tudengile jõulise alternatiivi poliitiliste ja apoliitiliste nimekirjadega võrreldes.

Kesknoored laialt tuntud

Keskerakonda ja tema noortekogu peaks kindlasti rõõmustama, et enim on noored viimasel ajal meedia vahendusel kuulnud just Keskerakonna noorte tegemistest (26%). Kesknoortele järgnesid Res Publica (22%) ja Reformierakonna noored (9%), Noored Mõõdukad (7%) ja Isamaaliidu järelkasv (3%). Teisi poliitilisi jõudusid ei mainitud ning 33% polnud üleüldse noortepoliitikast kuulnud.
Küsitluse "nael" oli loomulikult küsimus tudengi poliitiliste eelistustest.
Meediagruppi huvitas, millisele poliitilisele nimekirjale annaks Tartu Ülikooli tudeng ikkagi eelistuse. Ettearvatavalt oli suurim toetusprotsent Res Publical (14%), sest mullustel valimistel kogusid respublikaanid kõige rohkem hääli, mis andis neile ka enim kohti üliõpilasesinduses (31st kokku 6). Järgnesid väikeste vahedega Reformierakond (10%) ning kolmandana tubli 8% kogunud Keskerakond. Viimasele hingavad aga kuklasse Mõõdukad (7%), ent Isamaaliit (4%) ja Rahvaliit (1%) on juba suhteliselt väikese toetusprotsendiga. Samas 56% noortest ei eelistaks mitte ühtegi poliitilist jõudu.
Võis eeldada, et üliõpilaste seas on suhteliselt madal valimisteadlikkus ning väike huvitatus. Samuti oli prognoositav teatav poliitiline tundlikkus, mis väljendus erakondlike nimekirjade esialgses mitte-eelistamises. Märkimisväärne oli kindlasti Keskerakonna noortekogu toetusprotsent enne valimisi. Pole ju Keskerakonna positsioonid Tartu valijate seas just eriti kõrged ning väidetavalt on ka noorte meelest populaarsed Res Publica, Reformierakond ning Isamaaliit.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)