Nädal Toompeal

RALF R. PARVE,      03. oktoober 2001




24. septembril esitas Keskerakonna fraktsioon Riigikogu menetlusse maamaksuseaduse muutmise eelnõu - eesmärgiks alandada maamaksu määra senise 0,3 - 2,0 protsendi asemel kuni 1,0 protsendini. Olev Raju märkis seaduseelnõu üle andes, et sel aastal maamaksustamishindade muutuse tulemusena kasvab Eestis maamaks kohati kuni 15 korda. Täna kehtiv maksumäär ületab sotsiaalse taluvuse piiri ega paranda selle maa tsiviilkäivet, tekitamata seejuures omakorda uut ebavõrdsust.
Keskerakonna eelnõu vastuvõtmise korral saaksid paljud inimesed võimaluse säilitada oma kodu ja aastakümneid peredele kuulunud maavaldus ning majandada seda vastavalt oma tegelikele võimalustele. Keskerakonna fraktsioon leiab, et juhul, kui see eelnõu ei peaks leidma Riigikogus enamuse heakskiitu, võib senine valitsuse poolt kehtestatud maksumäär tuua tugevalt kihistunud Eesti ühiskonnas kaasa valusaid sotsiaalseid lööke.
Esmaspäeviti vastavad ministrid Riigikogu liikmete arupärimistele. Seekord vastasid Anti Liivi, Koit Pikaro ning Mihhail Stalnuhhini poolt esitatud arupärimistele Pärnu metanoolitragöödia kohta sotsiaalminister Eiki Nestor, siseminister Tarmo Loodus ja minister Toivo Asmer. Parlamendiliikmete küsimused olid täiesti vastatavad, ministrite vastused aga üsnagi küsitavad. Mis kajastus ajakirjanduses nende vastuste laiemalt kajastamata jätmises.
Edgar Savisaar, Toomas Varek, Viive Rosenberg, Olev Raju, Mihhail Stalnuhhin ja Peeter Kreitzberg esitasid arupärimise haridusminister Tõnis Lukasele, soovides selgust õpilaste ja üliõpilaste sõidusoodustuste vähendamise ja põhjendatuse kohta. Teatavasti kehtestas valitsus 30. mail määruse, mille alusel oluliselt vähendati õppurite sõidusoodustuste mahtu. 24. septembri Eesti Päevaleht viitas Tartu Ülikoolile, kes senise 8 pileti asemel kuus hüvitab oma tudengitele vaid 2 piletit, ja sedagi osaliselt. Arupärijad peavad sellist valitsuse sammu nii regionaal-, sotsiaal- kui hariduspoliitika seisukohalt äärmiselt lühinägelikuks.
26. septembril võttis Riigikogu vastu võlaõigusseaduse, mida oli ette valmistatud 5 aastat ja Riigikogus menetletud 2 aastat. Selle seaduse alusel saab nõrgem lepingupool seaduse kaitse. Georg Pelisaar märkis Riigikogus, et üürnike sotsiaalsed garantiid on uues seaduses jäänud väga minimaalseks, tehes ettepaneku eelnõu aruelu veelkord katkestada, viimaks sisse hädatarvilikud parandused. Seda ei tehtud. Õiguskomisjoni esimees Jüri Adams aga leidis, et uut seadust saab juba hommepäev täiendama hakata. Võlaõigusseadus jõustub alles siis, kui võetakse vastu ka uus tsiviilseadustiku üldosa, rahvusvahelise eraõiguse seadus ja vastuvõetud seaduse rakendusseadus. Viimane pole Riigikogu menetlusse jõudnudki. Võlaõigusseaduse positiivseim sisu seisneb üldpõhimõttes, milleks on lepingulistes suhetes nn nõrgema poole kaitsmine.
26. september oli erakorraliseks sündmuseks Kalju Kiisale. Kuueaastase parlamendis viibimise jooksul oli see päev esimene, mil ta tõusis Riigikogu parlamendi kõnepulti kaitsmaks ja esitamaks ühte seaduseelnõu. Selle ülesandega tuli ta üsna kenasti toime.
27. septembril esitasid Edgar Savisaar, Olev Raju, Mihhail Stalnuhhin, Toivo Tootsen ja Liina Tõnisson majandusminister Mihkel Pärnojale arupärimise, milles nõudsid selgitusi elektrihinna kavandatava tõusu kohta. Tuntakse huvi, kas elektrihinna tõusu ja NRG lepingu vahel on seos ja millist mõju avaldab hinnatõus inflatsioonile. Ministril tuleb anda vastus toimetulekutoetust vajavate inimeste kasvu kohta ja selgitada, kui palju suureneb rahaliselt üksnes elektri hinnatõusust toimetulekutoetuste maksmise vajadus. Näiteks ühepereelamu kütmise puhul elektriga kasvab kulu ligi 70%, püsitasu kehtestamisel mõne suvemaja puhul aga rohkem kui 220%.
Ent palju see kolmikliitu üldsegi huvitab. Uue Riigikogu valimisteni on ju aega veel 18 kuud...

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)