Stalinlik propaganda pole kuhugi kadunud

RALF R. PARVE,      06. juuli 2005


22. juunil 1941. aastal tungis Saksamaa kallale NLiidule. Silmapilkselt mobiliseeris punavõim ka propagandatöötajad. 4. juulil läks Tallinnas Ühiselu trükikojas ladumisele ja trükkimisele Moskva propagandameistrite kirjutatud broshüür "Tallame puruks valgesoome mao" (Razdavim belofinskuju gadinu). Tiraazh 15 000 eksemplari.
Broshüüri vastutav toimetaja oli hilisem stalinistlik ajaloolane Vilhelm Reiman. Mõne aasta möödudes võis veenduda, et too broshüür vääris oma toimetajat ja toimetaja broshüüri. Üks omaaegne üliõpilane Stalini aegadest meenutas mulle aastaid tagasi, et ÜK(b)P ajaloo õppejõud Reiman pani viie vaid sellele tudengile, kes oskas vastata perfektselt õppejõu esitatud küsimusele: "Mis lendas uppi?" Maksimumhinde sai see, kes Reimani loengutes omandatu põhjal teatas: "Romanovite pori ja verega määritud vanker lendas uppi."
Nõukogulik propaganda kogu oma primitiivsuses ja jõhkruses on üsnagi õpetlik ka tänapäeval. Veendumaks selles, tutvustaksin eredamaid fraase broshüürist.

TALLAME PURUKS VALGESOOME MAO
RK Poliitiline Kirjandus Tallinn 1941

"Taltsutamatu vihaga täitus iga nõukogude inimese süda, kui sai teatavaks jultunuks läinud hitlerlike nolkide jõle provokatsioon, kes julgesid oma räpase kärsa ajada meie nõukogude aeda.
Ühes saksa fashismi kärnaste koertega tõstis oma pea ka kärnane lambakoer saksa õuest, sisisev valgesoome madu.
See kaval, äraandlik madu julges roomata sõjaga Suure Sotsialistliku Riigi ligipääsmatuile kindlustele.
Ei ole tal nähtavasti kasu olnud mullusest õpetusest. Noh, mis siis, meie vaprad punalaevastiklased ja punaarmeelased kordavad talle seda õppetundi selgemal kujul.
Kes ta siis oli, see alatu uss, kes on oma nõela välja ajanud töötava rahva võitmatu isamaa vastu?
See on metsik kapitalistide, mõisnike, valgekaartlaste ja nende agentide – kaitseliitlaste, lapualaste ja teiste soome rahva veristajate jõuk.
Pungil täis taskutega kelmide ja petiste klikk on asunud selle väikese riigi rahvamasside kukile ja oma vatsa ning välismaiste kapitalistide meeleheaks irvitab töötava rahva üle otsekui tumma karja üle.
Oma müüdavate valitsejate tahtel on Soome saanud igasuguse kontrrevolutsiooni herilaspesaks, rahvusvahelise valgekaartluse kantsiks ja kõikvõimalike nõukogudevastaste intriigide ja provokatsioonide keskuseks."

Vanad võtted toimivad endiselt
Suure riigi propaganda pole suutnud pärast oma 60 aastat tagasi saavutatud "suurt võitu" midagi uut välja mõelda. Propagandaveskid jahvatavad ikka endiste tuulte jõul – vihates kõiki ja kõike, mis ei allu Moskva kontrollile ja mida lihtsalt mõista ei suudeta. Endiselt lüüakse vasakule ja paremale templeid "fashistid". Teatavasti on meid, siin Balti mere kaldal elavaid rahvaid, fashistideks sõimatud nii enne NLiidu lagunemist kui praegu.
Juunikuu keskel, aastal 2005 mobiliseeris NLiidu õigusjärglase Venemaa ajaleht Komsomolskaja Pravda ühes oma juunikuises numbris taas oma lugejad võitlusse fashismi vastu: "Ostsid Läti sprotte – abistasid SS-veterane!" Mitmemiljonilise tiraazhiga leht kutsus oma lugejaid boikoteerima Läti kaupu. Mismoodi 80aastased fashistid Lätis sprotte plekk-karpidesse laovad, jäi normaalsele lugejale mõistagi arusaamatuks. Vaevalt, et napp sprotieksport Venemaale Läti sõjaveteranidele ka mingit märkimisväärset raha lisaks.
Ent boikotiüleskutse oli kavandatud lätlastele kättemaksuna selle eest, et enam ei saa "suur vend" lätlasi käsutada ega karistada. Oma sauna said komsomoli häälekandjalt teisedki NLiitu kuulunud rahvad, kes oma õigust Venemaa käest nõuavad. Nii tulidki välja loosungid: "Kui Moldaavia juba tikub NATOsse, pole meil tema veini vaja!", "Vene baaside väljaviimise nõudele vastame Gruusia veinide boikotiga!"
Gruusiast leiti ka ilmselt kohalik venelane, kes reageeris Komsomolskaja Pravda üleskutsele otsekohe ja sellise sõnavaraga nagu isakese Stalini aegadel: "Pole, sõbrad, enam Gruusia veine. Üksnes eeslikusi on jäänud. Kodumaad häbistavad, kui müüvad sellist veini. Ma joon parem vene vodkat."
1941. aasta broshüür "Tallame puruks valgesoome mao" lõppes sõnadega: "Alatud maod roomavad meie maa kallale. Pole viga. Meie võitlus on õige. Võit jääb meile!"
Kummaline, et 22. juuni koshmaaridest pole teatud ringkonnad Venemaal ikka veel üle saanud. Ei pakkunud neile lohutust ka 9. mai tähistamine Moskvas. Mõned lihtsalt ei oskagi ilma vaenlasteta elada. Ikka veel piiravad neid igal sammul fashistid, kellega tuleb alalõpmata võidelda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)