Jaan Poska näitus Moskvas tekitas poleemikat. Kommenteerib ajaloolane Küllo Arjakas

Näituse avas Eesti Vabariigi suursaadik Moskvas Arti Hilpus. Näitust ja Jaan Poska elukäiku tutvustas külalistele näituse koostaja Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas.

Pikema ettekandega esines tunnustatud ajaloodoktor prof. Andrei Zubov, kes lähenes teemale Vene kodusõja vaatenurgast.

Ettekannetele järgnes kaasahaarav mõttevahetus, millest võtsid osa kohalviibinud ajaloolased ja politoloogid. Külalised tõdesid, et nad sooviksid Poskast ja toonasest ajastust veelgi rohkem teada saada, ning avaldasid soovi, et põhjalikumad käsitlused ilmuksid ka venekeelsena.

Näituse kujundas Eesti Rahvusraamatukogu kunstnik Tiiu Laur. Avamisel osalesid Soome, Läti, Leedu ja Poola saatkonna esindajad, MGIMO Eesti klubi esindaja Peeter Oskolkov ning eesti keele õppurid koos õpetajaga, Kõrgema Majanduskooli õppejõud ja tudengid, Moskva Riikliku Ülikoolisoome-ugri kateedri ning Moskva Riikliku Lingvistikaülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonna tudengid, Venemaa Teaduste Akadeemia esindajad, keskuse „Memorial“ esindajad Nikolai Petrov ja Natalia Petrova, ajaloolased, ühiskonnategelased ja politoloogid. Näituse avamisele olid kutsutud ka Venemaa ajakirjandusväljaannete esindajad.

Jaanuarikuus oli samalaadne näitus avatud Eesti Rahvusraamatukogus ning veebruaris-märtsis Riias Läti Rahvusraamatukogus.

Raepress

Küllo Arjakas kommenteeris Kesknädalale:

„Näitus „Jaan Poska ja Tartu rahu“ oli veebruaris-märtsis Riias, Läti Rahvusraamatukogu ruumes ja 16. mail avati see Moskvas, Eesti saatkonnas. Poska seondub mõlema maaga: ta õppis 1880. aastatel Riia vaimulikus seminaris; Tartus detsembrist 1919 kuni 2. veebruarini 1920 toimunud rahuläbirääkimisi jälgis Moskvast Nõukogude Venemaa rahvakomissaride nõukogu (valitsus) eesotsas Vladimir Leniniga. Viimane saatis Nõukogude Vene delegatsioonile nii mõnegi telegrammi ning muid juhiseid.

Näituse avamise järgsel seminaril esines minu ettekande järel kaasettekandega professor Andrei Zubov, kes esindab Vene ajalookirjanduses suunda, et Eesti tegi bolševikega rahu sõlmides vea – või isegi suure vea, sest Tartu rahu kergendas mõnevõrra bolševike üldist olukorda. Bolševike võit Vene kodusõjas aga viis Venemaa oma normaalselt arengurajalt kõrvale, sest järgnevalt kehtestati maailmaajaloos seninägematu ühiskonna- ja riigikord.

Nimetatud tees põhjustas seminaril suurema arutelu. Teiste seas võttis sõna ka Fjodor Šelov-Kovedjajev, kes oli 1990. aastate algul Boriss Jeltsini lähimaid kaasvõitlejaid ja Venemaa asevälisminister.

Püüdsin omalt poolt selgitada, et Eesti kaldus rahukõneluste poole pärast seda, kui kindral Judenitši teine sõjakäik Petrogradi vastu oli läbi kukkunud. Eesti juhtkond ei saanud ette teada, millise suuna võtab järgnevalt Vene kodusõda, et tulemas on veel Poola–Nõukogude Vene sõda (kevadsuvi 1920) jne. Hilissügisel 1919 kaldusid Nõukogude Venemaaga rahu tegema ka veel Soome, Läti ja Leedu, samuti arutasid nelja maa välisministrid ka koos idanaabriga rahutegemise võimalusi. Seega jääb õhku hüpoteetiline võimalus, et Eesti asemel võinuks esimesena kõnelusi alustada mõni teine piiririik.“

[fotoallkirjad]

AJALOOLANE: Jaan Poska elukäiku tutvustas Küllo Arjakas.

HUVILISED: Eesti saatkonda Moskvas oli kogunenud rohkesti ajaloohuvilisi. Kuulatud sisukad ettekanded tekitasid ka rohkesti poleemikat.

VENE POOL: Pikema jutuga esines ajaloodoktor prof. Andrei Zubov.

Jaga |