"Kevadtorm" pani Võrumaa rahva rääkima

Tiiu Ritari,      01. juuni 2005


Suur oli läinud laupäeva hommikul külapoisikeste ehmatus, kui nad oma tavapärasel jalgrattatuuril metsas leidsid end automaaditoru eest.
"Seis, siia ei tohi tulla," hüüdis Väimela taga Joosu riigimetsas kuusetüve tagant välja karanud maskeerimisülikonnas sõdur metsateel väntavatele poistele. Väiksem põnn sattus sabinasse, tahtis põgenema pista, kuid suurem, kelle suur vend on kroonust läbi, tundis maskeerimisülikonnas sõduris ära sõduri ja käskis väiksemat, et too seisma jääks. Poisid said pidama ja väntasid metsast tagasi. Ja seletasid hiljem kodus, et natuke õudne oli see olnud küll seal püssitoru ees seista.
Seda, et Eesti kaitseväe sellekevadine suurõppus "Kevadtorm 2005" mässab ka Võrumaa metsades, on inimesed uudistest kuulnud. Ent selle peale, et suurõppuse tõttu võidakse igas suvalises, ilma ühegi vastava hoiatuse ja tähistuseta metsas kellele iganes tukk nina alla pista ja ta seisma käsutada, annab muidugi tulla.
Kuidas saab nii olla, et lihtsalt tulevad ja hõivavad suvalise metsa ja sina ehmata ennast poolsurnuks, on poiste mammad pahased. Ja pahased mitte sõdurite, vaid sõdurite ülemuste peale – nende peale, kes õppusi planeerisid ja pidid tagama tsiviilivaba mängusõjavälja. Tolle automaaditoru peale ollakse veel eriti pahased.
Selge see, et kõrvalised ei saa sõjaväeõppustel jalus käia. Aga siis tulnuks teatud metsad kinniseks kuulutada ning sellest ka kohalikele teada anda. Kas raske olnuks mingi siltki tee äärde välja panna – meie maal on ikka kirjaoskus üldiselt levinud, näeb vähemasti üks ema ka lahendust, mis väldiks taoliste juhtumite kordumise tulevikus.
Ent kohalikul rahval jagub "Kevadtormi" kohta veelgi tähelepanekuid ja teadmisi. Nii teatakse, et paari päeva möödudes ei näidanud sõdurid tuttavatele möödasõitjatele enam püssitoru, vaid hoopis lehvitasid. Ja kurtsid, et neljas päev järjest tuuakse tatraputru, tahaks midagi paremat ja kas külamees ei käiks poes ära. Külamees isegi käinuks, aga diil jäi katki, sest sõdurid ei klappinud raha kokku.
Ja esmaspäeval, sel esimesel selle kevade tõeliselt kuumal päeval, nähti ohvitsere kambas Võru Säästumarketis õlut, kalja ja juustu ostmas. Õlu, kali ja juust ei ole ohvitseri juures kuritegu, aga külameestel oli jällegi arutamist: kas nad joovad metsas nii, et sõdurpoisid ei näe, või peavad sõdurid neelatama. Või on kogunisti nii, et ohvitserid on vahetuste kaupa metsas. Ning kuidas vene kroonus oli – kas ohvitser sai polügoonilt poodi või oli ta koos sõduritega kogu nädala sääskede süüa?
Kes ütles, et eestlasele on tema riigis toimuv ükskõik ja rahvas on riigist võõrandunud? Sugugi mitte ja sõdurite marssimine toob elevust nii või teisiti. Küllap on õigus ka ametlikel teadetel, mis ütlevad, et Võru- ja Valgamaal käiv tänavukevadine kaitsejõudude suurõppus "Kevadtorm" sisaldas ridamisi uuendusi, sest esmakordselt olid kaasatud mehitamata lennukid ja kaitsjaid toetasid pikad kaevikuliinid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)