Jäätmefirma Tallinna omandisse

Võtame ilmeka näitena Ida-Virumaal Kundas asuva 2006. aastal rajatud ning 153 miljonit eurot maksnud puitmassitehase Estonian Cell, mille avamisest ma kunagi osa võtsin. Selle omanikfirma Heinzel Group GmbH kavandas veel hiljuti rajada Eestisse ka 115 miljoni euro suuruse investeeringuna suure paberitehase. Kuid tulenevalt järsust, 40-protsendisest elektrihindade tõusust ning üldisest ebastabiilsusest, otsustasid nad Eestisse kavandatud tehase püstitada hoopis Austriasse. Põhjusel, et suurtööstuste (üle 200 GWh aastas) elektritariifide võrdlusest on näha: Eestis on elektri megavatt-tunni hind 35% suurem kui Austrias ning 69% suurem kui Rootsis. Kusjuures suure osa Eesti elektrienergia maksumusest moodustavad tarbijalt kohustuslikus korras sisse nõutavad elektriaktsiis ja taastuvenergiatasu, mitte aga elektrienergia tootmise tegelik maksumus. Seega riigi majanduspoliitika selge suund on peletada Eestist eemale ettevõtted, keda riigi tulude suurendamiseks siia vajaksime.

Elektrihind laes ja majanduskeskkond ebastabiilne

Eelnimetatu oli vaid üks näide põhjustest, miks rahvusvahelised ettevõtted on sunnitud meilt lahkuma, kuigi sooviksid siin ettevõtlust arendada ja tuhandetele aktiivsetele inimestele tööd anda.

Eestist lahkumise teekonna on ette võtnud ka pikaajaline Tallinna hea koostööpartner jäätmemajanduse valdkonnas - Veolia GmbH. Selle rahvusvahelise suurkontserniga on Tallinna linn mitu aastat üheskoos arendanud Jõelähtme vallas 67 hektaril asuvat AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (edaspidi TJT), mis teenindab enam kui 500 000 elanikku ja tuhandeid ettevõtteid Põhja- ja Lääne-Eestis ning Lääne-Virumaal.

Seetõttu on täna Tallinna linn enda koostööpartneri Eestist lahkumisega seonduvalt olukorras, kus tuleb langetada otsus, kuidas tagada TJT edasine areng. Kas lasta Veolial müüa nende omandis aktsiad parima hinna pakkujale? Teadmata, kuivõrd kindlaks partneriks see Tallinnale osutub. Või siis kasutada aktsionäride lepingus ette nähtud aktsiate eelisostuõigust ning omandada kõik TJT aktsiad Tallinna linnale?

Jäätmemajandus ja poliitiline korruptsioon

Keerukaks tegi otsuse langetamise olukord, mis jäätmemajanduses juba pikka aega valitseb. Ajakirjandust jälgivad inimesed teavad hästi, et jäätmemajandus on üks peamisi valdkondi, milles toimub kõige otsesem poliitiline korruptsioon. Mis tähendab seda, et jäätmefirmad tellivad meile kõigile teada poliitikutelt Riigikogus endale seadusemuudatusi. Seda eesmärgiga vähendada kohalike omavalitsuste otsustusõigust enda linna või valla haldusterritooriumil kvaliteetse ja elanikele soodsa jäätmeveoteenuse tagamiseks ning suurendada hoopis eraomandis prügifirmade omanike kasumeid. Mitmetel jäätmefirmade teenistuses olevatel Keskkonnaministeeriumi ja Riigikogu keskkonnakomisjoni juhtivatel selgrootutel noorpoliitikutel on endalgi majanduslikud huvid, mitte üksnes pankrotis olevas ja riiki miljonitega petnud kurikuulsas autotranspordifirmas (AutoRollo - Toim.), vaid ka taaskasutus- ja jäätmeärides. Täna on Eesti riigis tekkinud olukord, kus ühel pool näilist joont seisavad üksteist toetavad paljud kohalikud omavalitsused ja teisel pool mõned prügifirmasid esindavad noorpoliitikud. Täpselt samad isikud, kes uue koalitsioonilepingu järgselt püüavad lammutada Eesti suurimat ettevõtet Eesti Energiat, et enda sponsoritele sealt meelepäraseid tükke jagada.

Tallinn tahab ise omanikuks saada

Sellises poliitiliselt manipuleeritavas olukorras leidis Tallinna linn, et kõige kindlam on hetkel saada terviklikult AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus omanikuks. Tagades sellega, et kaasaktsionäriks ei satu mõni tundmatu riiulifirma, mille huvides on kiiresti palju raha teenida ning seejärel ootamatult ära kaduda.

Allpool mõni oluline argument, millest otsuse langetamisel lähtusime:

1. Enamusaktsionärina on Tallinna linnal suurem otsustusvabadus TJT edasiste majandustegevuste arenduste suunamiseks;

2. TJT omanikuna tagab Tallinna linn ligikaudu 15 aasta pärast Jõelähtme prügila nõuetekohase sulgemise ja järelhoolduse. Kuna prügila puhul on tegemist keskkonnaohtliku objektiga, siis väga pikaajalisel perioodil (ca 30 aastat), mille kestel peab toimuma suletud prügila põhjalik järelhooldus ja reostusseire, on kohalik omavalitsus erafirmast stabiilsem ning kindlam vastavate kohustuste korrektseks täitmiseks;

3. Omades TJT-d ja tagades selle toimimise, loob Tallinna linn jäätmekorralduses n-ö riski maandamise koha jäätmete äraandmiseks, juhuks kui erafirmade tootmistehastes peaks juhtuma pikemaajalisem avarii.

Kindlasti jätkame tegevust kindlate koostööpartnerite leidmiseks jäätmevaldkonna ettevõtete seas. Sest vaid heast koostööst tulenevalt saame tagada teenuse parima võimaliku kvaliteedi ning soodsaima hinna nii Tallinnale kui ka paljudele Põhja- ja Lääne-Eesti inimestele.

[esiletõste] Jäätmemajandus on üks peamisi valdkondi, milles toimub kõige otsesem poliitiline korruptsioon. Mis tähendab seda, et jäätmefirmad tellivad meile kõigile teada poliitikutelt Riigikogus endale seadusemuudatusi.

EDGAR SAVISAAR, Tallinna linnapea

[fotoallkiri]    VALUS LAHKUMINE: Eestist lahkub Tallinna hea koostööpartner jäätmemajanduse valdkonnas - prantslastele kuuluv Veolia GmbH. Veolia alluvuses töötab 318 376 inimest 48 riigis. Veoliaga on Tallinn mitu aastat üheskoos arendanud Jõelähtme vallas AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJT), mis teenindab enam kui 500 000 elanikku. Kuidas tagada TJT edasine areng? Kas Tallinn peaks omandama kõik TJT aktsiad?

Jaga |