![]() Kas Trumpi võit oligi ootamatu?HUGO HIIBUS, 16. november 2016Kui ma esimest korda Ameerikas käisin, umbes paarkümmend aastat tagasi, ei jätnud New York muidugi muljet avaldamast, kuid ebatavaliselt oli siis meedias päevakorral miljardär Trump. Majandusgeenius, teletäht, skandaalne suurärimees oli teinud pankadest hiigellaene ja saanud hakkama kergemeelsete ostudega (superjaht ja selle juurde kuuluv üle miljardi maksev remondivabrik). Trump aga oli omaette nimi, kullaalusel. Pangad ei saanud seda meest pankrotti lasta, sest nood tohutud majad ja ettevõtmised oleks hakanud tootma hävingut. Ainult selle mehe käes said nad püsida vee peal. Ja peagi tõusiski Trump tuhast.
Laiajoonelisus ja skandaalid on teda saatnud pidevalt. Ta ostis maailma kalleima krundi New Yorgis just vanade kuulsate juveelikaupmeeste Tiffany’te kõrvale ning ehitas sinna mustast marmorist ja kullast särava pilvetorni, mille kõrval peab juveelikauplus häbenema oma mustamäelikku halli korrusmaja. Trump pole trüginud ei poliitikasse ega pankuriks, ei otsese võimu ega rahavõimu juurde. See mees on tugev ka üksinda. Monopoolse võimu pärast rahvas ei armasta ei panku ega poliitikuid. Väga peenelt võetakse nn demokraatia sildi all rahvalt võim aastateks – parlamendisaadikute näol. Võim on rahva käes ja rahvateenrid istuvad parlamendis (meil Riigikogus). Teame seda omast käest. Me ei saa isegi oma teenreid Riigikogust tagasi kutsuda, kui nad meile enam ei meeldi. Mitme aasta pärast, kui on valimised, saab rahvas häält tõsta. Aga tänaval ei tohi - veekahurite ja kumminuiadega aetakse huligaanid ära. Valimistel saame anda oma protestihääled. (Teatavasti nii sai Indrek Tarand hääled – mitte teenete eest, vaid protestihäältena, ja ta saadeti kõrgema palgaga kõrgemale kohale. Protest leidis lahenduse.) Rahaga on veelgi lihtsam – selle viime enda soovil panka. Pangalepingu esimene punkt aga ütleb: te usaldate panka, annate raha tema kätte, ja pank võib sinult isegi raha nõuda, kui sa seda tagasi tahad, ja üldse sinu rahaga oma suva järgi käituda. Pangad haldavad nii riigi kui ka rahva kogu raha. Kui kalliks läks viimane pankade organiseeritud majanduskriis rahvale ja riigile maksma, pole siiani veel lõplikult selge. Trump tõusis taas päevakorda, seekord ei rohkem ega vähem kui Ameerika Ühendriikide presidendiks pürgijana. Trumpil on üks tubli eelis – ta pole määrinud oma käsi panganduses ega poliitikas. Tema konkurent Hillary Clinton, USA ekspresidendi abikaasa, oli rida aastaid ise tipp-poliitik olnud. Ent Trump aga oli vaba mees, kes kõik oma käte ja riskiga saavutanud. Ja see tõestas, et mees on sitke, tegija! Ta rääkis inimestele kõige lihtsamas keeles, lausa tänavakeeles. See mõjus julgustavalt, sisendas lootust. Algul ägedalt, liigse bravuuriga immigrantide, neegrite ja naiste kohta öeldu andis konkurendile väikese edu. Hilisem mõistlikum esinemisstiil ja arusaam, et ta on poliitikas uustulnukas, ilmselt tegidki sellest imevigurist USA presidendi. Kõva samm on astutud, kuid tõsine töö alles algab. Kui sitke ja osav see korduvaid langusi omal nahal läbi teinud mees on, seda näitavad aeg ja teod. Kerge pankrot sellisel kohal ei saa olla – amps on liiga suur. Oleks kurb ja hall, kui midagi ei muutuks. Trumpi juures, huvitav küll, pole garantiiks sõnad, vaid teod.
[esiletõste] Trump pole trüginud ei poliitikasse ega pankuriks, ei otsese võimu ega rahavõimu juurde. See mees on tugev ka üksinda.
HUGO HIIBUS, Trumpi pöidlahoidja Viimati muudetud: 16.11.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |