Paavst on surnud, elagu paavst!

13. aprill 2005


* Patriarh Aleksius II küll saatis õnnesoovi paavstile tema 25. ametisoleku aastapäevaks 16. oktoobril 2003. a, kuid see pöördumine ei kustutanud kirikutevahelist konflikti. Viimasel ajal oli komistuskiviks kahe kiriku vahelises dialoogis olnud Vatikani otsus rajada Venemaa territooriumil katoliiklikud piiskopkonnad varem tegutsenud apostellike administratsioonide asemel. Kuid samamoodi ka proselütismipoliitika (mingi usundi pooldajate juurdevõitmine), mida Moskva patriarhaadi arvates viisid läbi katoliiklikud vaimulikud Venemaa territooriumil.
Süüdistused proselütismis ja paavsti visiidid endistesse nõukogude vabariikidesse raskendasid tugevasti Vatikani suhteid Moskva patriarhaadiga. 2001. aastal viibis ta Ukrainas, Kasahstanis ja Armeenias, 2002. aastal Aserbaidzhaanis.

* Kallaletungi Rooma paavstile 1981. aastal korraldas KGB. Sensatsioonilise avalduse tegid neil päevil endise Ida-Saksamaa salateenistuse Stasi arhiivide töötajad. Itaalia ajalehtede Corriere della sera ja Giornale teadete kohaselt õnnestus hiljuti avastada kindlad tõendid Moskva juhtiva rolli kohta kallaletungis Pühale Isale 13. mail 1981. aastal. Poolakast vaimuliku valimine katoliku kiriku peaks ei meeldinud Moskvale, kus nähti temas ohtu oma võimule Ida-Euroopas.
Täideviijaks oli valitud Bulgaaria eriteenistus, kuid nemadki ei tegutsenud otse, vaid Türgi ekstremisti Ali Agca käe läbi. Ali Agcal õnnestus paavsti tulistada kaks korda. Paavst paranes saadud haavadest raskelt. "Olin juba teispoolsuses," ütles ta haiglas viibides. Sellest hetkest alates algas tema tervise allakäik.

* Parkinsoni tõve esimesed sümptomid tekkisid paavstil juba 199. aastate alguses. Parkinsoni tõbi ilmneb motoorika- ja kõnehäiretes ning liikumatus näoilmes, mõnikord võib käte värisemine olla nii tugev, et seda tõbe põdev inimene ei saa hakkama kõrvalise abita. 1992. aastal eemaldati tal jämesoolest kasvaja, mis võinuks muutuda vähiks. 1993. aastal väänas Pühal Toolil istuja välja õla, järgmisel murdis reieluu. Lisaks sellele oli ta praktiliselt liikumisvõimetu progresseeruva reumatoidartriidi tagajärjel. Teada on, et tema transportimiseks kasutati spetsiaalseid seadeldisi.
Paavsti organism ei suutnud enam ammu toime tulla kõigi eluliselt tähtsate funktsioonidega.

* Johannes Paulus II tõusmist paavstitoolile 1978. aastal seletasid analüütikud poliitiliste põhjustega. Ta oli teine mitteitaallane, kes juhtis roomakatoliku kirikut (esimene oli 1522. aastal valitud hollandlane, tuntud nime all Hadrianus VI). 1970. aastatel Poolas arenev antikommunistlik liikumine nõudis vaimset liidrit. Ja pärast oma kaasmaalase tõusu paavsti aujärjele leidsid poolakad tuge Vatikanist. Juba järgmisel aastal pärast oma valimist Pühale Toolile külastas paavst, kodanikunimega Karol Wojtyla, Poolat, mis Vatikani esindajate arvates ei mänginud mitte viimast rolli selle maa kiriku rüppe tagasi pöördumises.

* Uus püha isa valitakse arvatavasti Kolmandast Maailmast. Sellega tahetakse kompenseerida eurooplastest paavstide pikaajalist ajalugu.
Roomakatoliku kirikul on praegu vaja lahendada kaks olulist küsimust: kas säilitada tsölibaati, abiellumiskeeldu, mida praegusel ajal on üha võimatum peale sundida. Ilmalikust seisukohast vaadates on see imelik tava, mida on juba liiga kaua säilitatud. Kiriklikust vaatenurgast võiks selle seaduse lihtsalt ära muuta ja vaadata, mis juhtub. Uute pühameeste pealetungi pole ilmselt karta, kuid vanemad kirikuteenrid pühendaksid sel juhul vähemalt osa energiast, mis praegu läheb kiriklikule tegevusele, oma perekonnale. Teine tähtis küsimus on abortide keelustamine.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)