![]() Läti peab rahvarinnet suureks pühaksINDREK VEISERIK, 15. oktoober 2008Riia kesklinnas asuva Toomkiriku esine oli möödunud laupäeva hommikul täis inimeste sagimist. Kirikuliste pidulik riietus ja rõõmsameelsed ilmed andsid tunnistust pühaliku aja algusest. Läti presidendi ja peaministri osavõtul toimunud jumalateenistusega alustati Läti rahvarinde "Tautas Fronte" 20. aastapäeva tähistamist. Kirikust suundusid külalised Riia Läti Seltsi hoonesse, kus algas rahvusvaheline konverents „Laulev revolutsioon: Läti 20. sajandi ristteel“. Avakõnes toonitas president Valdis Zatlers oma rahva südamed ja meeled vabaduspüüetele avanud intellektuaalide olulist rolli iseseisvuse taassaavutamisel. “Nad olid kindlameelsed inimesed, kes soovisid võidelda vaba demokraatliku Läti eest,“ sõnas president. Ta rõhutas, et keegi ei toonud Lätile vabadust kandikul kätte. Ja seetõttu on Zatlersi sõnul Läti riigil ka tänasel päeval oluline oma vabaduse kindlustamisega pidevalt tegelda. Peaminister Ivars Godmanise sõnul peavad lätlased oma ajaloost kõneldes jätma kõrvale eriarvamused ja olema ühtsed. „Kriitilistel hetkedel suudame ületada oma raskused,“ märkis valitsusjuht. Läti rahvarinde Tautas Fronte endise liidri Dainis Ivansi hinnangul kestab rahvarinde mõju Lätis ja mujal Euroopas igavesti. Tema arvates on oluline järgida RR-ideaale ka tänapäeval. „1988. aastal tunnetati Lätis millegi täiesti uue algust – meie vastastel ei olnud enam argumente meie survestamiseks,“ märkis Ivans. Tema sõnul peaks praegustele noortele rohkem selgitama, et rahvarinne oli 20 aastat tagasi inimeste viimaseks lootuseks. „Tol ajal tegutseti spontaanselt, kiirelt, isetult. Aga mõelge, palju läheks nüüd Balti keti korraldamine maksma?“ küsis Ivans. Tema sõnul oli Läti rahvarinne edukas seepärast, et leiti endile head liitlased Leedust ja Eestist. „Tollal võeti otsused vastu ikka pärast naabritega konsulteerimist,“ meenutas ta. Endine Islandi välisminister Jon Baldvin Hannibalsson ütles oma sõnavõtus, et väikesel Islandil oli 20 aastat tagasi kerge mõista Balti riikide olukorda, seepärast oldigi nende iseseisvuse tunnustajate esirinnas. „Balti riikidel tuli võidelda oma keele, kultuuri ja traditsioonide säilimise eest, et mitte langeda tumedasse tühjusesse. See oli teile elu ja surma küsimus,“ sõnas Hannibalsson. Selleks oligi tema arvates vaja rahvarinnet. Tänu oma väärtuste ja identiteedi säilimisele oli baltlastel Hannibalssoni sõnul hiljem juba lihtne üles ehitada demokraatlik süsteem. „Lühikese aja jooksul saavutasite meeletu edu,“ nentis ta. Läti Instituudi juht, välislätlasi USA-s esindanud Ojars Kalninš meenutas, kuidas ta 1980. aastatel informeeris USA Kongressi Lätis toimuvast. „Minu jutu peale naeratati viisakalt ja avaldati suusõnalisi toetusi. Tegelikult USA poliitikud ei uskunud, et NSVL nõustuks kunagi Baltikumi iseseisvusega,“ märkis Kalninš. Tema sõnul toimus USA poliitikute hinnangutes muutus 1988. aastal rahvarinnete tulekuga – see oli maailmale signaaliks muutuste algusest. „Balti keti toimumine šokeeris nii Moskvat kui ka USA-d. Ameerika hakkas sestpeale asja tõsiselt võtma,“ meenutas Kalninš. Tema väitel oli rahvusvahelisel üldsusel raske uskuda, et baltlased suudavad niivõrd organiseeritult ja rahumeelselt teadvustada maailmale oma vabadusepüüdlusi. Kalninši arvates on Balti riikide rahvarinded siiani innustavaks eeskujuks demokraatlikele liikumistele terves maailmas. Ta tõi näiteks Taiwani, kus aastaid tagasi korraldati Balti keti taoline üritus. Riigikogu liige Enn Eesmaa sõnul toimus 20 aastat tagasi erinevate väärtuste vaheline võitlus. „Kadestame oma lõunanaabreid – täna võtavad rahvarinde mälestuskonverentsist osa nii teie president kui ka peaminister; Eestis kahjuks see nii polnud,“ lausus Eesmaa. Lisaks esinesid konverentsil videotervitustega endine Poola „Solidaarsuse“ liider Lech Walesa ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. INDREK VEISERIK, reporter [fotodel] EESTI JA LÄTI SIDEMEES: Mõlemal pool piiri rahvarinnetes aktiivselt osalenud Janis Putrins. KAUGE KÜLALINE: Gruusia rahvarinde juht Notar Natadze. ARSTIST PRESIDENDIKS: Valdis Zatlers. MEENED HOIAVAD MÄLESTUST: Rahvarinde meened (skulptor Tauno Kangro) annab Juri Afanasjevile ja Vytautas Landsbergisele üle Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. PANEELDISKUSSIOON: Läti Instituudi juht Ojars Kalninš, Islandi endine välisminister Jon Baldvin Hannibalsson, riigikogulane Enn Eesmaa ja endine Leedu riigipea Vytautas Landsbergis. LÄTI MEHED OMAVAHEL: Läti asja arutavad peaminister Ivars Godmanis ja Tautas Fronte endine liider Dainis Ivans. Millal kohtuvad Eesti Rahvarinde üritusel Savisaar ja Ansip? RAHVAS KUULAB: Riia toomkirik. INTEGRATSIOON: Jumalateenistuse viisid läbi luteri ja katoliku kirik.
Viimati muudetud: 16.10.2008
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |