Kultuuri pärast muretseme kõik

Pärast seda, kui otsustasin osaleda konkursil kultuurikeskuse direktori ametikohale, on minult tihti küsitud, kuidas kavatsen vene kultuuri juhtida. Mina aga ei ole kunagi oma ülesandeks seadnud vene kultuuri juhtimist, vaid tulin siia, et luua tingimused professionaalidele, kes sellega tegelevad, et ellu viia nende inimeste plaane, kes teavad, kuidas seda tööd üles ehitada.

Ümbersünd

Tahtsin, et meie majast saaks tõeline kultuurikeskus, et meie järgi joondutaks, et meie juurde tahetaks tulla. Selleks tegime ära suure eeltöö. Ja peagi õnnestuski organiseerida kolm põhilist stuudiot: teatristuudio, koorilaulustuudio ja koreograafiastuudio. Seejärel lisandusid kunstistuudio ja muusikastuudio (klaveriklass). Päris hiljaaegu alustas veel tööd instrumentaalklass.

Täna pulbitseb meie Kultuurikeskuses loome-elu. Isegi mul endal on vahel raske uskuda, et alles kolm ja pool aastat tagasi tuli paljuga alustada nullist - polnud kostüüme, dekoratsioone, rekvisiite. Järk-järgult õnnestus tööga algust teha, ja kõik „tekkis". Nüüd loome oma stuudiote baasil viieaastase õppetsükliga Kunstide Kooli.

Vene Kultuurikeskus on unikaalne selle poolest, et seda finantseerib täielikult linn. Sellist asja pole kusagil, vähemasti Euroopas küll mitte. Aga Eesti pealinn, kus ligi 43% elanikest suhtleb vene keeles, näitab praktikas, kuidas munitsipaalvõimud aitavad arendada ja säilitada vene kultuuri.

Meie tänane tegevus

Meie saalid võimaldavad täies mahus rahuldada normaalse kultuurikeskuse vajadusi - korraldada vaatemängulisi massiüritusi: anda etendusi ja kontserte, näidata filme.

Teiseks tegeleme loomealase täiendõppega. Oleme algusest peale korraldanud stuudiote tööd, meistriklasse, konkursse ja festivale. Kui  saime juba jalad alla ning ruumid, mida kasutame klassidena, olid enam-vähem remonditud, alustasime tõsist tööd kolmandas suunas - haridusalase täiendhariduse andmisel.

Täna viime edukalt ellu vene koolide õpetajate riigikeeleoskuse täiendamise programmi. See algas meie maja arvutiklassis, edasi jätkasime seda vahetult erinevate linnaosade koolides. Koolide baasil töötab meil praegu 11 riigikeele süvaõppe rühma. See programm hõlmab 180-190 õpetajat.

Lisaks korraldame aineõpetajatele kvalifikatsiooni tõstmise kursusi. Meie põhipartneriks selles on Peterburi Diplomijärgse Pedagoogilise Hariduse Akadeemia, kus töötavad väga kõrge kvalifikatsiooniga õppejõud.

Mullu toimusid meil kursused „Vene keel emakeelena" ja „Vene keel võõrkeelena". Päris hiljuti hakkasime läbi viima online-seminare matemaatika- ja füüsikaõpetajaile. Peame seda suunda eriti perspektiivikaks.

Aktiivselt tegutseb kultuurialane rahvaülikool, kus erineva temaatika ja suunitlusega loenguid nii lastele kui ka täiskasvanutele peavad tunnustatud asjatundjad, sealhulgas Vene Akadeemilise Ühingu liikmed.

Meie sootuks eriliseks projektiks sai Peterburi Muuseumi virtuaalfiliaal, mis tutvustab lastele ja täiskasvanuile üksikasjalikult selle unikaalse varamu hindamatuid aardeid.

Meil tehakse väga palju, aga veelgi enam on plaanis. See kõik saab võimalikuks tänu kultuurikeskuse renoveeritud hoonele ja meil töötavate inimeste kõrgele professionaalsusele, aga ka linnavõimude tegusale toetusele. On ju Vene Kultuurikeskuse eesmärk tagada alalhoidlik suhtumine meie ühisesse kultuuri.

JURI POLJAKOV, Vene Kultuurikeskuse direktor, Tallinna linnavolikogu liige

FOTOALLKIRJAD:

[esiküljefoto]Vene Kultuurikeskus saab tänavu 55-aastaseks. See on nüüd üks ilusamaid kultuuriasutusi Tallinnas. Keskuse direktoril Juri Poljakovil (pildil) on õigus enda ja oma kolleegide töö üle uhke olla. Hoone sai enamikus renoveeritud. Loodud hulgaliselt huviringe ja uuendatud inventari.

UUENENUD VENE KULTUURIKESKUS: Keskus on tänu Tallinna linnavalitsusele muutunud tavalisest ohvitseride majast uhkeks kultuurikeskuseks. Taastatud on saali laemaaling (foto vasakul), loodud Valge saal, kus tehakse ka kunstinäitusi, ja uue kuue on saanud ka fuajee (all). Fotod: Nikolai Šarubin.

Jaga |