Nädala juubilar TOM JONES 75

Tom Jones sündis Walesis Cardiffi lähedases väikelinnas 7. juunil 1940. Seetõttu ülistatakse teda tänagi veel hüüdnimega „Walesi Tiiger“. Sünnitunnistusel ja ka staari passis on kirjas Thomas Jones Woodward, järelikult polnud tal artistinime valides Henry Fieldingu klassikaraamatu mõjutusi otsustavalt vajagi.

Thomase noorus oli selline nagu tuhandetel teistelgi Walesi noormeestel. Ta sündis Pontypriddi linnakeses, teenis leiba ehitustöölisena, kuid niipea, kui ta laulma hakkas, jäi küla, nagu öeldakse, kuulamaie. Eriti mõjustatud olid Maied, sest selles mehes on sees mingi eriline magnet, mis ematütreid ligi tõmbab. Õigupoolest nii emasid kui ka tütreid. Biitlite kõrgperioodi eelõhtul, aastal 1963 laulis Tom uhke nimega bändis „Tommy Scott with the Senators“.

 Ega ta ka kohe pauguga läbi löönud. Käis isegi DECCA stuudios plaadistamas, kuid erilist menu polnud. Tom pöördus tagasi Walesi ning õnneks laulis edasi. Teine katse Londonis läbi lüüa tõi poodidesse Tom Jonesi esimese plaadistatud laulu „Chills and Fever“. Ometi jäi see lettidele vedelema. Kõik muutus aastal 1965, mil ilmus laul „It’s Not Unusual“, mis kiiresti tõusis Briti edetabelite tippu ning jõudis ka USA-s esikümnesse.

Uut tõusvat tähte kiirustati ära kasutama, ta plaadistas pidevalt, läks vokaalselt üha paremaks ning laulis veel samal aastal sisse kahe menufilmi teemalaulud – „What’s New Pussycat?“ ning James Bondi filmi vaimustavalt kaunistava tunnuslaulu „Thunderball“, mis oma jõulise esituse ning vähestele meeskolleegidele alistuva kõrgnoodiga tegid Tom Jonesist supertähe. Kuuldavasti minestas laulja pärast „Thunderball’i“ lindistust, sest eks ole ju temagi lõpuks vaid inimene.

Tom Jonesis oli kõik uudselt eriline. Noorena oli ta säravalt nägus. Sellist häält aga polnud keegi veel kunagi kuulnud, tema hääleulatus oli uskumatult võimas, niisamuti kui olid talle jõukohased kõrged noodid. Samas oskas ta õrnu ballaade laulda selliselt, et need kunagi läilaks ei läinud.

Ja siis tuli muidugi „Delilah“. Paljud neegermuusikud on tunnistanud, et Tom Jonesis ja ka John Lennonis on souli tunduvalt rohkem, kui sadades mustades artistides.

Raske on Tom Jonesi meeletusuurest repertuaarist midagi eraldi välja tuua – ta on meister, kes oivaliselt tuleb toime iga lauluga. Ega’s muidu ole kuulajad vaid kahele meeslauljale pannud hüüdnimeks The Voice. Need kaks on olnud Frank Sinatra ja Tom Jones. Kui just midagi konkreetset eraldi meenutada, siis vast kuulajat alati liigutavat Don Quijote kreedolaulu muusikalist „Mees La Manchast“, mida Tom Jonesist veenvamalt vist esitada ei saagi.

Peagi kolis staar Ameerikasse, kus valmisid ta suurejoonelised telesaated, mida tänagi meeleldi vaataks. Õnneks on see kasvõi otsekohe võimalik, kui vaid oskate need You Tube’is üles otsida. Saadete muusikaline tase oli kadestamisväärselt kõrge, pealegi suutis laulja loomulikult ära kasutada oma tavalise töömehe karget sarmi, pannes vaatajad uskuma, et sel mehel on olnud teistest omataolistest lihtsalt rohkem õnne ja mäekõrguselt parem hääl.

Aastaid laulis ja vaimustas Tom Jones Las Vegase publikut, kelle hulgas mõnikord nähti seda vokaalset jõujaama kuulamas ka Elvis Presley’t.

Pärast põhimänedžeri Gordon Milssi surma hakkas isa äriasju ajama staari poeg Mark Woodward. Tom Jones muutis stiile ning hakkas kaheksakümnendatel koguni menukalt kantrimuusikat laulma. Uuele põlvkonnale oli üllatuseks Tom Jonesi hitiks lauldud „Kiss“ koos ansambliga „The Art of Noise“ ning loomulikult naisi hullutav „Sex Bombs“.

Nagu teada, esines ja plaadistas Tom Jones hiljem veel paljude ansamblite ja üksikesinejatega, ning ikka üsna edukalt. Peaaegu aasta tagasi esines lavalegend mäletatavasti ka Tallinnas Saku suurhallis. Täna elab vahepeal juba vanaisaks saanud Tom Jones koos naise Melindaga vaheldumisi oma California ning Walesi häärbereis.

 Juubelinädala veedab Tom Jones kindlasti Euroopas – 6. juunil Taanis, 8. juunil Islandil, ning ikka lauldes. Ees seisavad kontserdid Soomes ja Hollandis. Karakteerse välimusega ning, arvestades eluaastaid ja läbilauldud koormusi, ikka veel heas vormis olev Tom Jones jätkab kuulajate rõõmuks esinemist ning raske oleks leida inimest, kelle arvates võiks popmuusika-maestro juba lõpetamise peale mõelda. Sest koos Tom Jonesiga läheks pensionile terve ajastu popmuusikas, ning kes seda tahaks!?

ENN EESMAA

Jaga |