Kas 2017. aasta e-valimised tulevad vanade vigadega?

Kaotatakse maakondlikud valimiskomisjonid, likvideeritakse elektroonilise hääletamise komisjon, Vabariigi Valimiskomisjon jääb töötuks esindusfiguuriks ning kogu töö ja vastutus läheb loodavale riigi valimisteenistusele ja maakonna valimisjuhtidele. Muutuste eestvedaja Martin Kukk (Reformierakond) lahkus suvel parlamendist. Veel jõuab ausate valimiste juurde naasta.

Mida on vaja muuta?

Esiteks peab e-valimine toimuma ka valimispäeval ehk pühapäeval, sest Põhiseadus ei sisalda mõisteid „eelhääletus“ ega „e-hääletus“ ja kogu valimine toimub valimispäeval. Kui maksuametile tuleb deklaratsioon esitada seaduses antud kuupäevaks, siis e-maksuamet ei lõpeta arvutis deklaratsiooni esitamist 4. päeval enne tähtaega.

See oli algusaegadel tehniline põhjus, miks arvutis antud e-hääli ei oleks valimispäeval suudetud eraldada paberil antud häältest.

Valijate elektroonilist nimekirja ehk pabersedeli saanute kandmist andmebaasi ja nende võimalike topelthäälte (e-häälte) tühistamist lubati juba 2011. valimiste järel moodustatud Riigikogu komisjonile. Vahepeal möödunud kolme valimisega ei ole seda tulnud. Mina kahtlen Eesti e-riigi võimekuses valijate elektroonilise nimekirja realiseerimiseks lähiajal ja pakun valimispäevaks e-hääletust ainult eelhääletusel antud e-hääle muutmiseks.

Valimispäeval ehk pühapäeval ei saaks esmakordselt e-häält anda ega jaoskonnas e-häält ümber valida. Nii teavad kõik jaoskonnad, kellel on valimata ja kellel on antud hääl paberil või arvutis. Keegi ei saaks anda rohkem kui ühe hääle. Selle muudatuse kulu on väike, piirdudes serveri sisselülitamisega pühapäeval. Samuti võib see olla lühemalt avatud kui jaoskonnad, et jõuaks tehnika transportida valimistulemuse kokkulugemise ruumi.

Teiseks on vajalik seaduses laiendada auditeerimise ulatust, et see toimuks sõnaselgelt ka erafirmalt tellitud tarkvarale, millega valijad annavad hääle ja loetakse kokku tulemus. Seda ei ole kindlasti tehtud neljal viimasel valimisel ja auditeerimine on tähendanud osalusvaatlust, et tarkvara paigaldatakse juhendi järgi. Samuti ei hõlmanud auditeerimine seaduses antud nõuete järgimise kontrolli. Näiteks toimus logifailide tervikluse kontroll enne tulemuse sisestamist valimiste serverisse 2013. kohalike ja 2014. Euroopa Parlamendi valimistel, aga 2015. Riigikogu valimisel toimus see järgmise päeva hommikul. Kuidas saab logifaile kontrollimata teada, et loeti neid e-hääli, mille olid andnud valijad, korduvad hääled tühistati ja loeti kõik viimasena antud ja kehtivad hääled? Selles tuleb veenduda enne, kui valimistulemus andmebaasi sisestatakse. Ka tulevane seadus ei nõua seda valimispäevaks: § 60¹. (10) Riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli.

Kolmandaks tuleb seaduses luua võimalus e-häälte lugemiseks ka mõnel teisel päeval kui valimispäev. Mõelge erakorralisele olukorrale, kus valimistulemuse kokkulugemise hoonet ei saa kasutada, näiteks tehti pommiähvardus. Või olukord, kus korraldajad tahtlikult manipuleerivad tulemusega. Praeguse seaduse järgi ei oleks hilisem lugemine kuidagi seaduslik. Isegi kui tuvastaksime e-valimiste tulemuse lugemisel pettuse, jääks kehtima valimispäeval saadud tulemus.

Neljandaks jätkub huvide konflikt elektrooniliste häälte kokkulugemisel, milles osalevad Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed krüptovõtmete omanikena ja nende pädevusse kuulub siiani elektroonilise hääletuse kohta esitatud kaebuste lahendamine. Mullu otsustasid nad jätta minu kaebuse läbi vaatamata. Uue seaduse ainus positiivne areng ongi esmakordselt võimalus esitada kaebus seaduse täitmata jätmise kohta, kui valimistoiming erineb seaduses sätestatust. § 68. (1) Isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, võib esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses.

Viiendaks on oluline lükata 1 tunni võrra edasi e-häälte lugemisega alustamist ja alustada seda alles 20.00 ehk valimisjaoskondade sulgemise järel. § 60¹. (1) Riigi valimisteenistus teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 19.00.

See aeg oli viimati ettekääne, miks ei lubatud protsessi pildistada ega filmida. Ideaalis on e-valimiste lugemine telestuudios ja otseülekandes.

Kuuendaks tuleb lühendada e-valimiste aega ja võrdsustada see jaoskondade lahtiolekuga, et vähendada häälteostjate tõhusust. See ei ole normaalne, et tsaar Nikolai II ajal sündinud ja Eesti Wabariigis Konstantin Pätsi ajal valimisõiguse saanud inimesed on e-valimistel nobenäpud, kes tegutsevad vähemalt minuti kiiremini neist 60 aastat noorematest. 104-aastase naise poolt e-valimine alla 35 sekundiga on häälteostu tunnusega. Kui presidenti valinud saadikud said noomida õiguskantslerilt ja justiitsministrilt oma sedeli pildistamise ja foto avaldamise eest, siis miks lubada Reformierakonna sisevalimiste sarnaselt väärkasutada inimeste identiteeti nende nimel hääletamiseks?

Mis viib seitsmenda ja eelnevatest tuleneva probleemini, et väljaspool jaoskonda ei saa garanteerida vaba ega salajast hääletamist? Äkki tuleks võtta eeskuju teistest elektroonilist valimist kasutavatest riikidest, kus see toimub jaoskondades valimismasinatega? Meil ei ole vaja neid ehitama hakata, sest tarkvara ja personaalarvutiga süsteem on olemas. Me viime internetis hääletamise lihtsalt sisevõrgu põhimõttele, mis kaotab üsna kõik e-valimise rünnatavuse probleemid. Kaovad ründevektorid valimise vabadusele, hääle salajasusele, valija arvutile, valimiste serverile ja kahtlused ebaturvalisuses. Valija sisend on ainult hiire ja klaviatuuriga.

Valimisi ei võideta hääle andmisega, vaid tulemuse lugemisega. See oli Reformierakonna valimisreklaamis 2011, et 2007. aastal oli kaalukeeleks vaid 1% valijatest.

VIRGO KRUVE,

e-valimiste vaatleja

[esiletõste:]    See ei ole normaalne, et tsaar Nikolai II ajal sündinud ja Eesti Wabariigis Konstantin Pätsi ajal valimisõiguse saanud inimesed on e-valimistel nobenäpud, kes tegutsevad vähemalt minuti kiiremini neist 60 aastat noorematest.

[fotoallkiri]    Logifailide kontroll häältelugemise järel paljastas 2014. aastal kriitilise vea „Logi terviklikkus on rikutud“, kuid seda ei uuritud ega selgitatud enne tulemuse kandmist valimiste infosüsteemi. 2015. aasta Riigikogu valimistel logifaile enam avalikult ei kontrollitud ja keelatud oli pildistamine ning filmimine.

Jaga |