Riik rikub jätkuvalt inimõigusi

LEMME KRIMM,      26. märts 2003


Eesti Vabariigis on 11 viimase aasta jooksul rikutud põhiseadust. Põhiseaduse rikkumine kuulub väidetavalt õiguskantsleri ja kohtute pädevusse. Nende institutsioonide poole on korduvalt pöördutud, kahjuks ei ole ükski võimutase küsimust lahendada suutnud. Kohapealsed riigiorganid on andnud seni ühese vastuse: seadust ei ole rikutud, üksikjuhtumite puhul pöörduge kohtusse.

11 aastaga on kogunenud virnade viisi dokumente seadusevastasest tegevusest, on kõrvaldatud ja hävitatud materjale, majad ja nendealune maa on suures osas seadusevastaselt tagastatud. Inimesi aetakse kodudest välja sellepärast, et nad ei suuda maksta seadusevastastele omanikele kommertsüüri. See on meie rahva kuritahtlik hävitamine - holokaust. Toime on selle pannud eesti rahva esindajad oma rahva vastu taasiseseisvumisperioodil.
Kas maailmas on pretsedenti, kus ühe kuriteo likvideerimise käigus sooritatakse teist sama liiki kuritegu, muutes ligikaudu 80 000 inimest sundüürnikeks?

Kes on sundüürnik?

See on oma kodust ilma jäetud põliselanik, Eesti Vabariigi kodanik, kellelt on võetud õigus soetada kodu võrdsetel alustel kõigi teistega, ja seda olukorras, kus muutus ühiskondlik-majanduslik formatsioon. See on kodanik, kes paremal juhul on sunnitud maksma kõrget, üle jõu käivat kommertsüüri, halvemal juhul on juba ennast, oma peret, lapsi ja vanemaid leidnud tänavalt, mõned prügikasti kõrvalt.
Sundüürnik ei saa oma korterit, kus ta elab, müüa ega vahetada. Erastada korterit ei ole võimalik, nii nagu teistel meie vabariigis elanud kodanikel ühiskondliku elukorralduse muutumise järel. Riik on teinud inimesed, kes elasid tagastatavates majades, kodututeks - sundüürnikele ei ole riik andud elukohta, mida nad võiksid erastada ja saada omale kodu. Tekitati kodutute ja kodumaatute inimeste hulk, mis tekitab ohtu ka immigratsioonipoliitikas.

Heastada kahju 80 000 inimesele

Endistele omanikele, kes lahkusid vabatahtlikult välismaale 1940. aastatel, tagastati nende kinnisvara (elamud) koos seal elavate inimestega, n-ö pärisorjadega. Paljuski ebaseaduslikku tagastamist viisid läbi munitsipaalorganite juurde moodustatud komisjonid, kes võtsid endale kohtu õigused. Aga teatavat vara saab tagastada ainult kohtus, kohtulike tõendusmaterjalide alusel (natsionaliseerimise toimik). Eesti Vabariigis tagastati majad nimekirjade alusel ja teatise põhjal. Juhul kui riik tahtis endistele omanikele kinkida varandused, mida teised Eestis elavad kodanikud olid okupatsiooni tingimustes 50 aasta jooksul teenitud vähese raha eest hooldanud, siis õigusriigil tuleks kompenseerida umbes 80 000 inimesele tekitatud kahju, mida nad pidid kandma oma kodust ilma jäämise tagajärjel.
Riigil ei ole põhiseaduslikku õigust hakata tagastama õigusvastaselt võõrandatud vara enne, kui tal ei ole sundüürnikele elamispinda vastu anda. Selle teoga on rikutud Eesti Vabariigi põhiseadust, mille § 3 ütleb, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. § 11 ütleb, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja § 12 sisaldab märke, et kõik on seaduse ees võrdsed. § 13 ütleb: igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele, riik kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.

Riigivõim rikub seadust

Paraku on riigivõim korda saatnud inimsusevastaseid kuritegusid oma rahva vastu, jättes inimesed kodudest ilma. Järelikult ei ole riik ega seadus kaitsnud inimest riigivõimu omavoli eest. § 15 ütleb, et kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Riigi kohtud on toiminud põhiseadusega vastuolus.
Põhiseadus (§ 33) ütleb, et kodu on puutumatu ja (§ 32) võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekul võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. § 25 ütleb, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
Inimesed, kes elasid tagastatavates majades, on süüdi mõistetud selle eest, et nad sündisid Nõukogude Eestis ja elasid sellel ajal oma kodumaal. Nende inimestega on käitutud nagu kurjategijatega, jättes nad ilma inimõigustest (näiteks Saaremaal ei ole sundüürnikul võimalik isegi valida). Meie riigis ei ole kodu puutumatu ja võrdselt kaitstud, ei ole hüvitatud moraalset, vaimset ega materiaalset kahju.
Lõpuks tsiteeritakse põhiseaduse § 10: õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.
Mitmed sundüürnike eestvõitlejad on pöördunud Euroopa ja maailma vastavate õiguskaitseorganite poole, sest omandireformi käigus on rikutud sundüürnike inimväärikust, sotsiaalseid ja demokraatlikke õigusi.
Kontakt: ctm@hot.ee

TOIMETUSELT:
Mis saab sundüürnike lahendamata probleemidest edasi, selle kohta ei öelnud 100-miljonilises valimiskampaanias keegi peale keskerakondlaste ühtki sõna. Keskerakond lubas võimule tulles omandireformi üürnike osas lõpule viia. Kolmikliidu sisuline tagasivalimine näitab, et hääletajad on inimõiguste jätkuva rikkumise poolt.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (28)