Septembri algus viib mõtted kooli

1. Millised rahalised lahendused on ministeeriumis leitud muutuvale haridusolukorrale seoses õpilaste arvu vähenemisega?

Just õpilaste arvu vähenemine oligi üheks peamiseks ajendiks, miks oli vaja sellest aastast muuta senine õpilaste arvul (pearahal) põhinev koolide rahastamine reaalseid kuluvajadusi arvestavaks (klassikomplekti-põhiseks). Uus üldhariduskoolide rahastamise mudel on senisest pearahasüsteemist paindlikum, arvestab erinevaid kulukomponente, toetab algkooliastmete kodulähedust ja tugevate põhikoolide kujunemist.

Lähiaastatel tabab õpilaste arvu vähenemine eelkõige gümnaasiumiastet. Selles astmes on oluline pakkuda õpilastele erinevaid valikuvõimalusi. Kuna väikestel gümnaasiumidel on seda väga raske teha, muutub üha aktuaalsemaks gümnaasiumivõrgu korrastamine.

2. Teame, et õpilaste arv lähitulevikus hakkab uuesti kasvama. Kuidas on ministeerium otsustanud selles olukorras sekkuda? Kas ministeeriumis on valminud (valmimas) kava, kuidas rasked ajad koolivõrgus valutumalt üle elada, et õpilaste arvu tõustes oleks säilitatud koolivõrk n-ö kohe võtta?

Õpilaste arvu väikest kasvamist on tõepoolest märgata kolmes esimeses kooliastmes. Paraku toimub see suuremates linnades ja nende lähiümbruses. Enamikus maapiirkondades aga õpilaste arv väheneb endiselt ja koolivõrgu ümberkorraldused on siin-seal ka lähiaastatel paratamatud. Kooli ümberkorraldamine ei pea alati tähendama tema sulgemist. Algkooliastmete ülalpidamine uue rahastamismudeli kaudu on tehtud koolipidajatele võrdlemisi soodsaks. Põhikooliastmete puhul võetakse lisaks minimaalsele õpilaste arvule (keskmiselt 10 õpilast klassis) arvesse ka kooli jätkusuutlikkust (kui nooremates kooliastmetes on õpilaste arv piisav) ning õpilaste koolitee pikkust (see ei tohi ületada 30 km).

3. Millisel tasandil peaks ministri arvates koolivõrku arendama? Kas majanduslikult oleks otstarbekam kujundada koolivõrku mitte omavalitsusüksuse, vaid maakonna põhiselt?

Enamik omavalitsusüksusi on suhteliselt väikesed. Tõepoolest ei ole võimalik rääkida koolivõrgu planeerimisest omavalitsuse tasandil, kui seal on vaid üks kool. Haridus- ja Teadusministeerium on kogu aeg olnud seda meelt, et kõige otstarbekam on koolivõrku arendada regionaalselt ehk maakonna tasandil. Meil on hea meel, et kõik maavalitsused tegelevad praegu oma sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringutega, kus muu hulgas käsitletakse kandipõhiselt ka haridusteenuse kättesaadavuse aspekte. Mitmed planeeringute projektid (Pärnumaa, Läänemaa) on juba saadetud kooskõlastamiseks ministeeriumile. Kiitust väärib ja eeskuju annab Viljandi maavalitsuse poolt algatatud maakonna ühise koolivõrgu arengukava koostamine, mille raames muu hulgas töötatakse läbi ka gümnaasiumiastme põhikoolist lahutamise kava. Usun, et Viljandi on Tartu järel teine linn Eestis, kus lähiaastatel tekib vähemalt üks kvaliteetset gümnaasiumiharidust ja mitmeid valikuvõimalusi pakkuv n-ö puhas gümnaasium.

4. Kas tõesti annab ranitsatoetuse äravõtmine praeguse õpilaste arvu madalseisu juures riigieelarvesse soovitud kokkuhoidu?

Koolitoetuse maksmine kuulub Sotsiaalministeeriumi pädevusse. Kõik ettepanekud Sotsiaalministeeriumi eelarve kohta teeb Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ei saa seda kommenteerida.

5. Kuidas olete otsustanud koolitoidu rahastamise?

Tänase (29.08 – Toim.) seisuga on Haridus- ja Teadusministeerium taotlenud järgmise aasta riigieelarves koolitoidu rahastamist vähemalt samas mahus tänavusega. Lõplikult selgub kõik pärast riigieelarve vastuvõtmist.

6. Kas Eesti riik jätkab veel pikalt poliitikat, mille kohaselt riiklikult tasustatud kohal õppinul puuduvad hiljem kohustused riigi ees ? Kas riik jätkab kõrghariduses sama arvu tasuta õppekohtadega või plaanitakse seda arvu suurendada/vähendada?

Kõrghariduse rahastamise mudeli alternatiivide analüüs ja arutelu seisavad ees. Selleks andis ministeeriumile volitused kõrgharidusstrateegia. Kas, mis vormis ja kuivõrd peaks sellest välja kooruma riigi raha eest õppinute võimalikke kohustusi riigi ees, on vara öelda.

Üliõpilaste vastuvõtt kõrgkoolidesse kahaneb lähiaastatel kindlasti juba demograafilistel põhjustel.

7. Saame aru, et eelarveseis on keeruline. Mida peaksid õpilased, õpetajad või lastevanemad kõige rohkem kartma – millised tulevad põhilised eelarvekärped?

Ministeeriumi taotluses järgmiseks aastaks sisalduvad õpetajate palgatõusuks vajalikud rahalised vahendid ning õppevahenditele ja koolitoidule mõeldud summad vähemalt tänavusega samas mahus. Kõik selgub pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus.

8. Eelarve vähendamisega on sattumas ohtu koalitsioonileppes sisaldunud lasteaiakohtade juurdetegemise programm. Mida ütlete neile lastevanemaile, kes praegu ootavad pikkades lasteaiajärjekordades?

Kuigi majandusolud on halvenenud ja riigieelarve võimalused vähenevad, jätkab valitsus lasteaedade toetamist. Tänu omavalitsuste panusele ja riigi toetusele on õnnestunud sel aastal enamikes lasteaedades viia lasteaiakasvatajate palk nooremõpetaja palgaga ühele tasemele. Käesoleva aasta riigieelarves planeeritud lasteaiakohtade meetme toetuse (74,2 miljonit krooni) abil rajatakse uued lasteaiad Tallinnasse, Paidesse ja Elvasse ning Saku ja Rae valda. Tegemist on võrdlemisi suurte lasteaedadega – ühtekokku luuakse juurde üle 500 uue lasteaiakoha ning parandatakse ligi 200 lapse hoiu- ja eelõpetustingimusi. Kogu kavandatud programmi elluviimisel on võimalik parandada ligikaudu 9000 lapse hoiu- ja eelõpetustingimusi, sh juurde luua ligikaudu 4000 uut kohta. Ministeerium taotleb 2009. aastaks uute lasteaiakohtade loomiseks riigieelarvest 150 miljonit krooni.

9. Kui hästi ja kiiresti arenevad edasi huvikoolid või on nad jäänud praeguse valitsuse tähelepanu alt täiesti välja?

Huvikoolid arenevad ajal, mis on täis uuendusi ja võimalusi. Seoses eelmise aasta 1. septembrist kehtiva uue huvikooliseaduse muudatustega on käesolevaks sügiseks kõik huvikoolidele antud koolitusload asendatud registreeringuga Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Sellesse on kantud ka kõikide huvikoolide õppekavade terviktekstid, mis on vastavusse viidud huviharidusstandardis sätestatud  eesmärkide ja ülesannetega. Oktoobris hakatakse esmakordselt koguma andmeid huvikoolide töötajate ja õpilaste kohta; neid andmeid hakatakse igal aastal uuendama. Seega saab peagi kõigile huvilistele kättesaadavaks informatsioon huvikoolidest, neis õpetatavatest huvialadest, kasutatavatest õppekavadest, huvikoolide töötajate ja õpilaste arvust. Nii näevad EHIS-e abil ka kohalikud omavalitsused pakutavaid võimalusi huvihariduses, mis omakorda võimaldab huvialasid piirkondlikult mitmekesistada.

2008. aastal rakendus huvikoolidele ette nähtud huvihariduse  projektikonkursside 10 miljonit krooni. Projektikonkursid toimusid huvihariduse viies valdkonnas (sport, muusika ja kunst, loodus, tehnika, üldkultuur, sh rahvuskoolid). Eesmärgiks oli huviharidust nüüdisajastada ning suurendada huvihariduses pakutava vastavust erinevate noorte huvidele, toetades valdkonna õppevahendite ostmist. Esitati kokku 208 projekti, millest 121-le määrasid konkursikomisjonid toetust. Oktoobris ilmuvad trükised toetuse saanutest, teostatud projektide sisust, projektide käigust ja tulemustest.

Valitsuse kinnitatud investeeringukava avatud noortekeskuste, huvikoolide ning teavitamis- ja nõustamiskeskuste renoveerimiseks lubab meil noorsootöö infrastruktuuri edendamiseks kasutada 316 miljonit krooni Euroopa Regionaalfondi vahendeid. Kokku laekus 193 kavandit, neist 109 avatud noortekeskuste rajamiseks, 77 huvikoolide kordategemiseks ja 7 teavitamis-nõustamiskeskuste rajamiseks või kordategemiseks. Raha otsustati eraldada 47 taotluse rahuldamiseks (sh 10 huvikooli jaoks) – igast maakonnast vähemalt kahele objektile.

10. Eurorahadega on rahastatud kutsekoole, mis on muidugi hästi tore. Kuid vaeslapse ossa on jäänud Tallinna Muusikakeskkool, mis on riigikool ja kuhu tuleb õpilasi üle Eesti. Selle õppeasutuse hoone kukub, ilma liialduseta, varsti kokku. Samas ei ole kool eurorahadest saanud ühtegi krooni. Kas on loota positiivsemaid uudiseid ka Muusikakeskkoolile?

2006. aastal lepiti valitsuskabinetis kokku Tallinna Muusikakeskkoolile, Tallinna Balletikoolile ja Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolile uue õppehoone ehitamises ja selle rahastamise mudelis. Selle alusel sõlmiti Tallinna linnavalitsusega ja Tallinna Ülikooliga kolmepoolne koostöökokkulepe vajalike kinnistute vahetamises. Haridus- ja Teadusministeerium täitis omapoolsed kohustused tähtaegselt, kuid Tallinna linn on ajakavast umbes kaks aastat maha jäänud. Loodetavasti võtab linnavolikogu oktoobris vajalikud otsused vastu.

Uue õppehoone ehituskava vajab muutunud oludes uuesti ülevaatamist ja korrektuure.

JÄRGNEB

Jaga |