Patriarh Aleksius II siiras poolehoid Eestile

PEETER RAHNEL,      01. oktoober 2003


Aleksius II esimese jumalateenistuse alguses kajas inimesi pilgeni täis Aleksander Nevski katedraalis kirikukellade rõõmus katkematu helin ja õhku pingestas usklike ja vastuvõtjate ootusärev sumin.
Sel ajal kui kirikuisad patriarh Aleksius II-le uksele vastu läksid ja Tema pühadus sisenes, lõi kummalise märgina kirikuakendest sisse piiluva päikese käes hetkeks helendama kirik, sätendama ikoonide kuld. See oli nii ootamatu, et lausa füüsiliselt oli tunda kirikus olijate vakatamist.
Jumalateenistus, milles osalesid veel Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku pea metropoliit Kornelius, kõik selle kiriku preestrid ja Aleksius II saatjaskonda kuulunud kõrged usutegelased, oli vaieldamatult lummav. Liturgiat oma peensustes mitte tundva inimesena oli huvitav ja kaasakiskuv jälgida toimuvat ja selle tohut mõju katedraalis viibijatele. Fantastiliselt ülevalt kõlas koor.
Patriarh Aleksius II siiras poolehoius Eestile ja tema palvetes Eestimaa eest ei tule kahelda. Pärast kohtumist peaminister Partsiga vahendas ajakirjandus vastuse küsimusele, millised on patriarhi muljed Tallinnast. Vastus kõlas: "Kuidas võib inimene tunda end kodumaal? Hästi." See ütelus ise on Maarjamaa Risti väärt. Hämmastav ja mõistetamatu on isamaaliitlaste avaldus, milles seatakse kahtluse alla Aleksius II teened Eesti Vabariigi ees. Eesti Vabariigis 1929. aastal sündinud Aleksei Ridiger sidus juba varajases nooruses isa eeskujul oma elu õigeusu kirikuga. Paljudes Eesti õigeusu kogudustes - Tallinna, Tartu, Jõhvi ja Viljandi kogudustes - on ta preestrina teeninud, enne kui ta õnnistati 1964. aastal Eesti ja Tallinna peapiiskopiks ning siis metropoliidiks ning Moskva Patriarhaadi asjadevalitsejaks.
Moskva patriarhiks Aleksius II nime all 1990. aastal valiti Aleksius, kui ta teenis õigeusu kirikut Leningradi ja Novgorodi metropoliidina, olles seal ametis1986. aastast. Tema teened Eestis Kuremäe Pühtitsa Nunnakloostri säilimisel tegutseva kloostrina on väidetavalt hindamatud.
Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse Nunnakloostri hea käekäigu eest on Aleksius II alati hoolt kandnud. Väidetavalt soovib patriarh seal kunagi oma viimse puhkepaiga leida.
Ametliku kutse külastada oma sünnimaad edastas Moskva ka kogu Venemaa Pühimale Patriarhile Aleksius II-le 2002. aasta septembris Eesti Vabariigi siseminister Ain Seppik. Keskerakond sai niiviisi valitsuskoalitsioonis lahendada Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku registreerimise 2002. aastal ja alustas kiriku varade kasutamise küsimuse konstruktiivset lahendamist. Aastaid riiklikult üleval hoitud õigeusukiriku tülidele olid leitud lahendused. Visiidi teisel päeval luges patriarh hingepalve oma vanemate haudadel Tallinna Aleksander Nevski kalmistul ja pidas öise jumalateenistuse Aleksander Nevski katedraalis. Pühtitsa kloostris pidas patriarh jumalateenistuse nii vene kui eesti keeles. Eesti keelt kasutas patriarh tihti, kui vastas vastuvõtjate küsimustele - tema jutus oli tunda vaid väikest aktsenti.
Suheldes valitsuse esindajate ja meediaga, soovis patriarh Aleksius II, et Eesti läheks Euroopa Liitu kui võrdväärne partner, kes samas säilitab oma iseloomulikud jooned.
Patriarh soovis rahu ja üksteisemõistmist kõigile Eestimaal elavatele rahvastele.
Kahtlemata on patriarh Aleksius II Eestist pärinev suurmees. Ta on ülemkarjaseks ligi 150 000 Eesti õigeusklikule ja ligi kahesajale miljonile õigeusklikule kogu maailmas. Kuigi Eesti on valdavalt luterlik maa ja eestlased on üldse usuküsimustes leiged, on Aleksius II Eestile sama mis Rooma paavst Johannes Paulus II poolakatele. Vaevalt, et lähisajanditel võrsub Eestist sellise mastaabiga usujuhti-kirikupead mõnele maailmareligioonile.
Usun, et juba varsti mõistavad paljud seda, millist rolli omab Aleksius II nii usuringkondades kui ka meie naaberriigi avaliku arvamuse kujundamisel. Et see arvamus oleks positiivne, on siiski paljuski meie teha. Me ei pea selleks oma põhimõtteid reetma. Me peame lihtsalt olema ausad, meelekindlad ja samas sallivad.

Keskmõte:
Seadusest kõrgem on vaid Armastus, õigusest kõrgem vaid Lahkus, õiglusest kõrgem vaid Andestus (Aleksius II)

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (24)