Jõulud pealinnas – võimuliit kinkis Lasnamäe turu 17 miljoni võrra pakutust odavamalt

ALLAN ALAKÜLA,      17. november 2004


Kuigi Lasnamäe turu ostuks laekus linnale möödunud nädalal 23 miljoni kroonine pakkumine, loovutas praegu pealinna valitsev koalitsioon Pae tänava kinnistu ligi neli korda odavamalt – 6,3 miljoni krooniga. Keskerakonna ettepanekust teha linnale rahaliselt soodsam otsus sõitis koalitsiooni teerull üle, vaevumata seda isegi põhjendama.
Lasnamäe turu erastamise saaga on aga kestnud seitse aastat ning see lugu pole veel kaugeltki lõppenud.
1997. aasta lõpul andis linn turu krundi Pae tn 80 kaheks aastaks rendile ASile Volex, kes oli võitnud suulise enampakkumise, renditasuks kinnitati 1,25 miljonit krooni aastas. Kõik olnuks kena, kui 1999. aasta oktoobris kohalikel valimistel võimule tulnud Jüri Mõisa linnavalitsus poleks otsustanud ühe esimese asjana Volexi lepingut kümne aasta võrra pikendada. Maarendilepingu muutmise kokkulepe kirjutati alla jõululaupäeval, 24. detsembril 1999. aastal.

Isamaaliidu abilinnapea Heiki Kivimaa oli algusest peale kõhklev. „Oleme alati valmis otsuseid üle vaatama, sest ega need ole kivisse raiutud. Linnavalitsus on ennegi eksinud," teatas Kivimaa Eesti Päevalehele (29.12.1999). Suure tähega isamaalased polnud selles mängus aga määravad. Lepingu pikendamise taga nähti hoopis toonast värsket volikogu aseesimeest Sergei Ivanovi (siis saadikurühm Rahva Valik, täna Reformierakond). Sellest, et Ivanov rahulolevailt rentnikelt altkäemaksuks 2–3 miljonit sai, kirjutati isegi ajakirjanduses (EPL, 6.01.2000, Kärt Karpa). Ivanov ise mõistagi eitas. Ajakirjanduses seostati protsessiga ka Gennadi Everit (tänaseks tapetud) ning toonast Ivanovi-meelset abilinnapead Vladimir Masterovi (täna Res Publica).
1999. aastal kümneks aastaks vasakule läinud krundist huvitatud naabrid andsid aga asja kohtusse ning saavutasid poolteist aastat hiljem, 2002. aasta mais võidu – Volexi rendilepingu pikendamine loeti õigustühiseks.

Vahepeal, 2001. aasta detsembris, aga võim linnas vahetus ning Keskerakonna ajal Lasnamäe turu erastamine sisuliselt külmutati. Eelnenud linnavõimu sugugi mitte kogemata tehtud „viga" tulnuks toona mistahes otsuse puhul kinni maksta maksumaksjal. Sellal ei pakkunud aga krundist huvitatud pooltest keegi linnale krundi tegelikku hinda.
Nii koostas toonane linnavalitsus krundi müügi otsuse eelnõu ja saatis selle volikokku alles 2003. aasta mais. Vaatamata volikogu esimehele Maret Maripuule see poolteise aasta jooksul volikogust siiski läbi ei läinud. Volikogu eestseisus otsustas seda eelnõu kokku 28 (!) korral volikogu päevakorda mitte võtta, kahel korral tehti linnavalitsusele ettepanek eelnõu tagasi võtta ...
Maripuu tunnistas 2003. aasta 19. septembril BNSile, et linnavalitsuse sama aasta maikuine otsus pole volikogus kinnitamiseni jõudnud, sest linnavalitsus ise on palunud eestseisuses seda mitte menetleda ja volikogu päevakorda mitte lülitada.
Linna venitamistaktika peale tegi kohus 2003. aasta septembris linnale tegevusetust ette heitva otsuse.

Linn kaebas aga kohtuotsuse, mis nõudis turukinnistu müügi kiiret otsustamist, edasi ja kohtuvaidlus jätkus.

Maripuu kahe halva vahel
Kui linnasekretär Toomas Sepp soovitas seepeale turg linnavalitsusele parima lahendusena otsustuskorras Volexile müüa, siis Maripuu oli diplomaatilisem, väljendades avalikult vaid arusaamatust, miks linn otsuse edasi kaebas ning avaldades arvamust, et linnal tuleb teha valik „kahe halva" vahel, milleni on viinud osaliselt ka linna enda aastatetagused väärtoimingud (BNS, 19.09.2003). Seejuures sujuvalt unustades, kes olid seisnud linna väärtoimingute taga.
Enne 2002. aasta kohalikke valimisi tegi AS Volexi omanike perre kuuluv Olga Reut avalikult poliitilise panuse Res Publicale, toetades seda kolmel korral 3000 krooni kaupa kokku 9000 krooniga. Pärast valimisi deklareeritud annetused kasvasid: 2003. aasta II kvartalis 6000, III kvartalis 9000 ja IV kvartalis juba 12 000 krooni. Eelmise nädala volikogu hääletusprotokolli järgi otsustades läks toetus asja ette, kuigi ametlikult deklareeritud annetuste suurusjärgud pole võrreldavad summadega, mille vastuvõtmist on eitanud reformierakondlane Sergei Ivanov.
Seetõttu polnudki eriti üllatav, et linnavõimu vahetudes tänavu oktoobri keskel muutus järsult ka suhtumine turu erastamisse. Juba 27. oktoobril otsustas Tõnis Paltsu linnavalitsus toetada volikogu otsuse eelnõu nr 210 „Pae tn 80 kinnistu otsustuskorras müük". Linnavalitsusest viis otsuse läbi rahvaliitlasest abilinnapea Vladimir Maslov. Müügihind oli 6,3 miljonit krooni, ostjaks AS Volex. 9. novembril pöördus volikogu esimehe ja kõikide liikmete poole kirjaga linnakodanik Kalju Niidusaar, kes avaldas vastuseisu otsustuskorras turu müügile. "Avaliku enampakkumise läbiviimise korral saaks linn enam raha kui otsustuskorras müügi korral ASile Volex," lubas Niidusaar.
Järgmisel päeval, 10. novembril, jõudiski volikogu esimeheni AS V.A.O. Investi juhatuse liikme Viktor Prihhodko allkirjaga Pae tn 80 kinnistu ostutaotlus. Firma tegi ettepaneku otsustuskorra müügi asemel läbi viia enampakkumine ning teatas, et on valmis 2121 ruutmeetrise kinnistu eest maksma 23 miljonit krooni.
Volikogu 11. novembri istungil hääletati Keskerakonna fraktsiooni ettepanek objekti hinda tõsta vastavalt AS V.A.O. Invest pakutud summale siiski maha. Ilma põhjendamata, sõnagagi seletamata.

Sponsorid ei riski päevagi oodata
Hääletusel ei osalenud volikogu esimees Maret Maripuu. Võrdlemisi kogenud volikogu esimees lihtsalt teab, mis lood Lasnamäe turuga on – edasine kohtuskäik on samahästi kui garanteeritud ja Maripuu koalitsioonikaaslastel on maksumaksjale võimatu seletada, miks eelistas volikogu enamus turu krundi ära kinkida ligi 17 miljoni krooni võrra odavamalt teise poole pakkumisest.
Kuna tehingu põhivastutus langeb linnapea Tõnis Paltsule (Res Publica) ja abilinnapea Vladimir Maslovile (Rahvaliit), siis on muidugi võimalik, et nemad lihtsalt ei tea, millega tegemist ning Reformierakond seadis partnerite kogenematust ära kasutades neile istumise alla viitsütikuga miini. Selline on oravate stiil. Kui lugeda möödunud nädala Eesti Ekspressist Res Publica ja Rahvaliidu suurte kombinaatorite ühise haarde laiusest, siis pole see versioon antud juhul tõenäoline.
Kiirustamist seletab paremini võimu ebakindlus – Tallinna võimuparteide sponsorid ei riski päevagi oodata, sest üksikute ülesostetud hääletega tekkinud enamus võib laguneda kiiremini, kui see tekkis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)