Tohoo pele!

Vähema erudeeritusega inimesele muutub selline suurustlemine peaaegu farsiks: tea tonti, mis siis see riik, rahvas või kodanikkond õieti ongi? Kes-mis kellest-millest sõltub? Igavene dilemma kanast ja munast. Rahvas, see nn kodanik, annabki kellelegi õiguse olla valitseja, kas või minister, ja ka ilmselt tahab teada, kui võimekalt usaldusalune, olgu või kaitseminister, seda vankrit ka veab, et õigel ajal hobuseid vahetada. Entsüklopeediagi ütleb, et riik on ühiskonna (s.t kodanike, rahva) vajadustest tulenenud õiguslik organisatsioon ning et alates 19. sajandist käsitleb üldine riigiõpetus riigi kolme olulise tunnusena rahvast, territooriumi ja AVALIKKU suveräänset võimu.

On selle sambaga kuidas on, aga isegi need vabaduse torukellad väljaku teisel nurgal pole sellist „poolehoidu" pälvinud, kui poolvägisi, üle paljude peade ponnistatud rajatis. Kusjuures noored autorid püüdsid anda parimat, kui see poleks takerdunud poliitilistesse võimumängudesse.

Poleks tal mingit viga korralikult ehitatuna, kui ta oleks pisut õigemas kohas, natuke väljaspool väljaku argisest sigrimigrist, kasvõi nõlvaku võrra kõrgemal. Kust ta ka just mälestussambana silma hakkaks vähemalt möödasõitjaile. Nüüd kaob sammas selle sinise seina taha, mastide, postide ja tornide tausta, kui ei midagi erilist, millest huvituda.

Ei peaks selle sambaloo avalik hurjutamine viima veel riigi pööramiseni vaikivasse ajastusse või koguni mingis vormis totalitarismi. Astume vähemalt sellestki ämbrist mööda! Eks see sambaäpardus võtab küll kui sirbiga mööda mune, aga ära tuleb kannatada.

Andvat Jumal ameti, andvat ta ka mõistuse, mida partei mitte alati ei tee.

Võib-olla ei usalda meie valitud valitsejad Lang, Laar ja Aaviksoo enam oma alluvaid ja ka oma rahvast, kelle leiba söövad, aga kes muud ei teevat, kui aina simmivat teadagi kellega.

Võetagu ikka hoog maha! Las rahvas vähemalt haugubki, kui karavan läheb. Sooja saab ikka, tegemise rõõm ja mingi kasu ka riigile, mis ei seisa koos ometi ainult valitsejaist. Nõrgema närviga tegelane vaatab ikkagi enne ringi, kui käe kodanike taskusse ajab või mingit muud käkki keerama hakkab, vähemalt tabatult punastub rediseks.

VÄINO UBINA, kodanik lugeja Mustamäelt

Pildil: pimendunud Võidusammas.

Jaga |