EESTI MAARAHVA V KONGRESSI OTSUS MAAELUPOLIITIKA KOHTA

Eesti riigi senine maaelu arendamise poliitika on liiga nõrk. Maaelupoliitikat peetakse kas teisejärguliseks või ülearuseks. Maarahva Kongressil osalejad ei saa mööda vaadata sellest, et niisuguse maaelupoliitika jätkumine ei taga suurele osale Eestist piisavalt tugevat vundamenti igapäevase elu normaalseks toimimiseks, Eesti terviklikku ja jätkusuutlikku arengut.

Eesti piirkondliku arengu erinevused suurenevad ning ääremaastumise ja hääbumise probleemid süvenevad. Riigi ebapiisav tähelepanu maaelu probleemide lahendamisele ning minimaalselt hädavajaliku rahalise ressursi puudumine on kaasa toonud maapiirkondades esmavajaliku infrastruktuuri järkjärgulise kärbumise.

Süvenevad lõhed piirkondade tööhõives, noorte haridusvõimalustes, esmavajalikus tervisekaitses ning muudes igapäevaselt olulistes valdkondades. Ääremaastumist võimendab igapäevase kohaliku elu korraldamiseks hädavajaliku raha vähenemine ning valdade ja linnade eelarvete teadlik nõrgestamine.

Selle paratamatu tagajärg on ühelt poolt külade tühjenemine ning noorte lahkumine maalt, teisalt - rahvastiku ülemäärane sundlinnastumine või väljaränne. See tähendab kogu Eesti majandusliku, sotsiaalse ja demograafilise arengu tasakaalust välja viimist, samuti täiesti uute majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide ülemäärast kuhjumist nii maal kui ka tiheasustusega piirkondades, üldkokkuvõttes - elukvaliteedi langust kogu riigis. Ühiskonna lõhestumine ja võõrandumine on omandamas ohtlikke mõõtmeid.

Riigi praegune regionaalpoliitika tugineb enamjaolt vaid Euroopa Liidu abiprogrammide toele. Valitsus on pannud lootused sellele, et Eesti maaelu probleemid võiks tema eest lahendada Euroopa Liit. Maarahva Kongress rõhutab, et Eesti tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine ei saa olla ainult Euroopa Liidu abirahal tuginev, vaid tõhus regionaalpoliitika eeldab kogu Eesti rahva solidaarsust kaugemate ning majanduslikult vähem arenenud piirkondadega ja selle mõistmisele toetuvat valitsuse poliitikat.

Maarahva Kongress rõhutab, et vastutustundlik valitsus ei tohi maaelu püsimise ja arengu küsimustes olla passiivseks kõrvalseisjaks, vaid peab maaelu arengule aktiivselt kaasa aitama nii olukorra tõsidusele vastava eelarve- ja maksupoliitikaga kui ka organisatsioonilise korraldusega, vajalike programmide ja teadusuuringute rahastamisega.

Eesti maaelu arengupoliitika eesmärk peab olema soodsa elu- ja ettevõtluskeskkonna hoidmine ja loomine maal, millega tagatakse kodumaiste väiketöötlusettevõtete taassünd, olemasolevate töökohtade säilitamine ja uute loomine, ekspordivõime suurendamine.

Et taastada inimeste usku omal jõul toimetulekusse peab neil olema tegelik otsustusõigus ning võimalus korraldada oma elu ja tegevust iseseisvalt, arvestades valdade, linnade ja maakondade eripära ja traditsioone.

1. Tõhus regionaalpoliitika - väikeriigil ei tohi olla ääremaid

Maarahva Kongress leiab, et kui riik peab oluliseks Eesti kiiret, sotsiaalselt ja piirkondlikult tasakaalustatud jätkusuutlikku majanduslikku arengut, tuleb valitsusel siseriiklikult püstitatud eesmärgid tagada vastavate poliitikate, meetmete, ressursside ja seadusandlusega:

1. Kaasaegne tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur ning elanikele vajalike teenuste kättesaadavus ja sotsiaalne turvalisus peab olema tagatud kogu riigi ulatuses.

2. Riik peab kaugemaid piirkondi toetama nende asendist tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel ning teiste piirkondadega samaväärse tehnilise infrastruktuuri tagamisel.

3. Eesti riigi omapoolne panus maaelu toimimise ja arengu tasakaalustamiseks peab oluliselt suurenema.

4. Eesti tervikliku ja tasakaalustatud piirkondliku arendamise vajadustest lähtuv siseriiklik regionaalpoliitika peab olema põimitud Euroopa Liidu struktuuripoliitika täiendavate võimalustega. Euroopa Liidu struktuurivahenditest on piirkondadele kasu ainult siis, kui lahendatakse projektide omaosaluse katmise probleemid.

5. Eestis tuleb välja töötada ja vastu võtta regionaalarengu strateegiat ning regionaalset arendustegevust toetav seadusandlus. Vaja on regionaalarengu seadust.

6. Euroopa Liidu 2014+ poliitikate ja siseriiklike rakenduskavade väljatöötamisele tuleb kaasata kohaliku ja maakondliku tasandi esindajad.

2. Tugevad vallad ja linnad - kohalik omavalitsus on demokraatliku riigikorralduse alus

Maarahva Kongress on veendunud, et kohalik omavalitsus on Eesti riigi tugevuse, edu ja demokraatliku elukorralduse alustugi. Omavalitsuse normaalse toimimisega tagatakse kohaliku elukeskkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng:

1. Kõigile inimestele, sõltumata nende elukohast Eestis, tuleb tagada kvaliteetne avalike teenuste kättesaadavus. Kindlaim tee selle saavutamiseks on kohalike omavalitsuste ja nende liitude oluline tugevdamine.

2. Otsustamise õigus peab olema kohapeal. Kohapealne tegelik otsustusõigus on oluline eeldus arenguvõimaluste avamisele, kohalike eelduste ja eripärade ärakasutamisele ning avaliku, majandus- ja mittetulundussektori koostööle. Otsustusõiguse tsentraliseerimisele tuleb piir panna.

3. Kohalik omavalitsus on nii tugev kui tugev on tema tulubaas. Kohaliku elukorralduse, sealhulgas infrastruktuuri väljaarendamise, hariduse, tervishoiu, ühistranspordi, kultuurielu ja kõigi muude kohapealsete eluvaldkondade toimimise ja edendamise põhikoormus on kohalike omavalitsuste kanda. Riik peab seadusega tagama linnadele ja valdadele keskvõimu päevapoliitilistest otsustest sõltumatu piisava tulubaasi.

4. Valitsuse poolt kriisiotsustega ebaõiglaselt kärbitud linnade ja valdade tulubaas, tulubaasi ühtlustamise ning kohalike teede ja tänavate hoolduse vahendid tulevad taastada.

5. Kohaliku loova initsiatiivi avaramaks rakendamiseks tuleb seadusandlikul tasandil kaasa aidata omavalitsusliitude tugevdamisele ning maakonnatasandi paremale töölerakendamisele kohalike inimeste ja ettevõtluse kasuks.

6. Elukorralduse juhtimise struktuur maakonnas on tasakaalust väljas. Üha enam ametkonnakeskse tsentraliseeritud juhtimisega riigina ei vasta Eesti halduskorraldus demokraatliku riigi põhimõtetele. Juhtimise tsentraliseerimise peatamiseks tuleb tugevdada maakondliku juhtimistasandi koordineerivat ning arengustrateegiaid kujundavat rolli tagamaks kohalike huvide ja üldriiklike huvide tasakaalustatumat realiseerimist.

7. Maavanem peab olema maakonna rahva esindaja, mitte politiseeritud riigiametnik. Maavanem tuleb valida rahva poolt kohapeal.

Maarahva Kongress ütleb selge ei kohalike omavalitsuste sundühendamise katsetele. Kohalike omavalitsuste ühinemisel peab olema otsustav sõna valla- ja linnaelanikel ning elanike poolt valitud volikogudel.

Hoidkem oma Eestimaad!

Paides, 8. oktoobril 2010

Jaga |