Rehepaplus ei ole eestlaslik!

JAANUS KARILAID,      19. mai 2004


Nüüd, kui oleme Euroopa Liidu täieõiguslikud liikmed, tekitab pahameelt, et paljud näevad Euroopa Liidus tonti või organisatsiooni, kust ainult võtta saab. Täpselt nii mustvalgelt ongi siiani ELi serveeritud.
Tegelikkus on aga see, et alates Euroopa Liidu loomisest on Euroopa manner ainuke, kus on suudetud vähendada sotsiaalset ebavõrdsust. Ja märksõnaks on olnud just ühtsed mängureeglid ning majanduslikult edukamate piirkondade solidaarsus nõrgemal järjel olijatega. Euroopa Liit rajaneb väärtushinnangul, et "nõrgemate" abistamine toob kokkuvõttes kasu ka tugevamatele ehk kõigile ühtses majanduses – ja sotsiaalses ruumis tegutsejatele. Eestis valitseb siiani arusaam, et keegi saab võita vaid kellegi teise arvelt. Eestlased nagu läheksid Euroopa Liitu "rumalaid" riike ära kasutades kasu saama. Sestap ei tekita hämmingut Ainar Ruussaare saates "Aeg Luubis" väljaöeldud kommentaar, et Iirimaa on oma tänase edu saavutanud just tänu kavalusele.
Kas Eesti poliitikud on orienteeritud petmisele? Kavalus tähendab seda, et ei mängita ausat mängu. Murrame läbi-kampaania näitab, et reegleid soovitakse eirata.

Erakonnad käituvad kui sisevalimistel?

Ühiskondlik kokkulepe oli vahepeal poliitikute moeterminiks, mis on eeldus rahvuslikuks kokkuleppeks, kuid täna nii ei ole – pole ühtegi konkreetset ideed, mis võiks saada suuremate erakondade ühisplatvormiks, konstandiks. Ühisplatvormiks, mis kujundaks Eesti näo ja suuna Euroopa Liidu institutsioonis (näiteks infotehnoloogias, hariduses, uues põhiseaduses jmt). Niikaua, kui pole seda miinimumkokkulepetki, ei ole võimalik tuvastada Eesti huve (ei meil ega kolleegidel) ega teha samme väikeriikide ühishuvide eest (Taani, Soome, Rootsi). Tundub, et ollakse ooterežiimil selgitamaks, millised poliitilised jõujooned Europarlamendis tekivad ning langetada selle pinnalt konjuktuurseid valikuid, kus Eesti erakondade põhihuviks oleks üksteisest eristumine.
Res Publica koos "vennaspartei" Reformierakonnaga võitleb madalate maksude ja proportsionaalse maksusüsteemi eest, mis on majandusedu toonud ühele kolmandikule Eestist ning ülejäänuid võrgutatakse naiivse lootusega, et kui nad usuvad madalate maksude mantrasse, siis saavad ehk ise kunagi rikkaks ja kobedaks.
Rahvaliit näib võitlevat iseenda ja eilse päevaga – väärtusmõõt Eesti kroon on ootamatult muutunud kallimaks kui miski muu. See meenutab vägisi Münchhausenit, kes üritas end ise juukseid pidi soost välja tirida. Näib, et ilma ühiskõnelusteta on ühisosa leidnud hoopis Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid, kes on südameasjaks võtnud Euroopa sotsiaalharta täieliku realiseerimise Eestis. Isamaaliidu Eesti-huvid Euroopas on jäänud veel küll konkreetselt sõnastamata, kuid Isamaaliidu põhilootus ongi rajatud emotsionaalselt lähedasena tunduvale sõnapaarile, millest loodetakse, et iga inimene täidab selle mõiste oma suvaga.
Selge on aga see, et Eesti huvid on killustunud, mis näitab, et ühist Eesti asja pole – ühisplatvormi poliitikute vahel koostatud ei ole, isegi mitte ühel leheküljel, mis valijale pähe kulunud võiks olla.
Miks see nii on? Kindlasti on see poliitilise tahte ja riigimehelikkuse puudumise tulemus. Kaalukat rolli mängib aga Eesti sisepoliitika senine areng, kus konsensusdemokraatiast on kaarega mööda käidud ja seetõttu enamikule poliitikutele selle mõiste sisu ja tähtsus hoomamatuks jäänud. Võitja võtab kõik-põhimõte poliitikas on senini harjutanud Eestis vägivallademokraatiat. Opositsioon võib küll segada koalitsiooni, kuid seda eelkõige koalitsiooni nõrkusest ja sisevastuoludest tulenevalt. Selle kohta, et toimiv ja tugev koalitsioon arvestaks vähemuse seisukohtadega, Eestis poliitiline praktika puudub. Sõnades peibutame küll oma rahvast Põhjamaade eeskuju ja kogemusega, kuid teod meenutavad jätkuvalt Kesk-Aafrika riiki (kujund endiselt riigikontrolörilt Juhan Partsilt), kus ühiskonna huve lõhuvad kompromissitud kildkondlikud huvid.

Poliitikud vabanegu ise rehepaplusest

Rehepapluse mõiste on saanud popiks. Poliitikud (Euroopa Liidu propagandareklaam enne referendumit) ja ideoloogiliselt ülesköetud kirjamehed üritavad sihikindlalt rehepapluse kujundit eestlaslikuks iseloomujooneks manada. See on solvav ja tegelikult õõnestab eestlaste väärikustunnet.
Artikli alguses vihjasin, et rehepapluse vastu peavad võitlema poliitikud, kes üritavad üksteist paljusõnalisusega üle trumbata ega suuda oma poliitilises väikluses kokku leppida kahes-kolmes prioriteediski.
Kuigi Europarlamendis istutakse eri poliitilistes fraktsioonides, on kummaline, et pole toimunud ühtki kandvat euroteemalist ühisfoorumit, kus erinevad parteid oleksid oma argumendid, eesmärgiga tabada ühisnimetajat, üksipulgi laiali laotanud.
Mina usun jätkuvalt eestlaslikku otsekohesusse ja aususse, ja mitte ei saa aru parempoolsete slikerdamisest, kes üritavad võidelda primitiivse ja ühekülgse maksusüsteemi eest lootuses "liugu lasta" prantsuse, saksa, soome ja rootsi tööinimese kulul. Kas sellel rajanebki Eesti ime? Mis aga siis saab, kui kõik on sunnitud ahelreaktsioonina Eesti parempoolsete moodi riigi vastutust kodanike ees minimeerima. Kas siis kaotavad meie Eesti imest jutlustajad maksud Eestis üldse?!
Reformierakonna loosung "õhuke riik" ei ole ühtegi ühiskonda arendanud nii, et inimarengu aruannete järgi võiks uhkust tunda. "Õhukese riigi" ideoloogia näib täna kahjuks edasi juurduvat. See, et saame kasutada Euroopa Liidu struktuurifonde, on loomulik, ent arvestades tänase valitsuse ideelist platvormi, võib see kergesti lükata mitmed riigieelarvelised kohustused hoopis ELi institutsioonile. Nii mängiks valitsus nn nullsummamängu, kus tegelik Euroopa abist tulenev võimalik lisandväärtus jääb Eestil lõppkokkuvõttes saamata. Taoline eesti rahva petmine jääb ainult siis korraldamata, kui maksukärpeid enam ei tuleks. Küsimus ei olegi maksude tõstmises, vaid maksukoormuse hajutamises.
Üks iseloomujoon on küll eestlastele omane – eestlasi huvitavad tõsiasjad. Katteta lubadused ja suvatsematus kokku leppida tsentrijõududega viib Eesti parempoolsed erakonnad lootusetu hävinguni, mille puhul ei päästa ka sõnapaari "uus poliitika" asendamine "uuemast uuemaga".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)