Multikultuursus: kas läbi roosade prillide?

Mart Ojasalu,      14. märts 2007


Pealkirjas on kasutatud professor Mati Hindi sõnakujundit Karl Vaino aegse Eesti venestamise surve kohta. Ohtlik olukord pole 20 aasta jooksul kadunud – seekord seisab Eesti ümberrahvustamise taga Europarlamendi sinipunane võimuklikk.

Põhjuseks on Euroopa Liidu senise majanduslik-sotsiaalse mudeli kokkuvarisemine, millega on kaasnenud ajalooliste põhirahvuste demograafiline kollaps. Euroopa põhirahvastel sünnib ühe sünnitusealise naise kohta vaid 1,4 last hädavajaliku 2,1 asemel.

Prantsusmaa ja Hispaania näitajad on kõrgemad vaid seetõttu, et sealsed 15 miljonit mosleminaist sünnitavad 3–4 last ja nende peredes ei tunta abielulahutust ega üksikema staatust.

Euroliidu klikk kavatseb demograafilise pankroti varjamiseks tuua Aafrikast ja Ees-Aasiast ca 120 miljonit moslemit, et säilitada majanduse senine suurus ja välja maksta pensionid; pensioniiga aga tõstetakse 67–70 aastale.

Massilise immigratsiooni ja ümberrahvastamise jõuga läbisurumiseks kasutatakse malakana rassismi- ja ksenofoobiavastaseid seadusi ning meedias tehtavat ajupesu multikultuurse ühiskonnaga seotud „suurest õnnest".

Kas Tallinngi muutub multikultuurseks?

Täna de facto kakskeelsest Tallinnast saab kuue- või seitsmekeelse põhielanikkonnaga linn, kus eesti keelt kuuleb veel äärelinnas ja kus kesklinnas tulvab tumedanahaliste mass nagu Marseille's, Birminghamis või Londonis. Võltsjutt, et Eesti kliima pole aafriklastele sobiv, on sügavalt ekslik – somaallased Soomes ja marokolased Norras tunnevad lumest lausa lusti. Külalistööliste integratsiooni Eesti ühiskonda ei toimu ja seda ei tohigi nõuda – nad on kutsutud siia Eesti pensionäre oma tööga ülal pidama, seepärast võib rääkida vaid tolereerimisest ja vägivalla vältimisest.

Hispaania noored on aga alustanud uut reconquista't, s.t immigrantide väljapeksmist, mida karistatakse ülikarmilt. Tuntud USA visionäär J. Rifkin hoiatas Euroopat: „Õppige meie vigadest – iga kolmas 16–30aastame mustanahaline mees istub vanglas raskete isikuvastaste kuritegude eest."
EL-i juhtiv klikk vastustab kompetentsete teadlaste uuringut, mille kohaselt kultuuriline sallimatus on kultuuripõhise arengu lahutamatu osa. Sellel on struktuuriloov roll nagu eri liikide ristamise võimatusel bioloogias. Seda kinnitavad hispaaniakeelsete immigrantide (latiinode) väärtushinnangud USA-s – nad ei võta omaks inglise keelt ja euroopalikke tavasid, muusikalist maitset jne., sest latiinode kultuuri vundament on USA ingliskeelsest sulatisest kõrgem (nagu eestlased ei võtnud omaks vene keelt).

Professor Rein Taagepera järgi oleneb multikultuursuse rünnaku tõrjumisest, kas 2020. aastal on eestlased oma kodumaal omakeelne enamus või on nad igaveseks sulanud Eurolandi värvilisse paabelisse.

Kas monokultuursus on parem?

Globaliseerunud multikultuursele maailmale vastanduvad kõige kiiremini arenevad sellised ühekultuurilised riigid nagu Jaapan, Hiina, Lõuna-Korea ja tormilise arenguga Vietnam. Kuigi uues superriigis Hiinas on vähemusrahvusi kuni 5 protsenti, on miaod, mandzhud, huid, uiguurid jt. tänapäeval sisuliselt hiinastunud (nagu ka Jaapanis ainud).

Kagu-Aasia superarengu vereringeks on monokultuurne sidusus – kultuuriline monoliitsus vaatamata usunditele ja keeleliselt ühtne intellektuaalne foon. Saja miljoni aafriklasest või hindust võõrtöölise sissetoomine Jaapanisse või Hiinasse oleks sama kui visata liiva hästiõlitatud kuullaagrisse.

Multikultuursusega kaasnevate probleemide objektiivne lahkamine on Europarlamendis samaväärselt keelustatud kui holokausti eitamine. Põhjuste varjamine on Europarlamendi juhtideoloogidele elu ja surma küsimus.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)