Ajakirjanduse unustatud eetikast

SIRJE VARIKSOO,      18. detsember 2002


Kas iseseisvust oli vaja selleks, et nüüd üksteise kõri kallale karata? Sellist vihkamist, kaklemist ja solgiga loopimist ei saagi enam pidurdada, sest ajakirjandus kastab seda nagu õrna lilleõit.

Neljas võim - ajakirjandus, kes peaks olema eetiline ja tasakaalustatud, on meil just teatud poliitiliste ringkondade häältetoru. Enamasti lasevad suured päevalehed trükki ja telejaamad eetrisse just seda, mida sülg parajasti suhu toob.

Keskerakonna võit kui katastroof

Ma olen täiesti nõus, et poliitikute teod tuleb avalikustada. See peaks kehtima kõigi erakondade ja nende liikmete kohta, aga ei, reeglina tulistab neljas võim Keskerakonda. Muidugi on ka Keskerakonnal puudusi, sellele vaevalt nad vastu vaidlema hakkavad. Aga teised parteid? Nende kohta öeldakse, et õpivad alles: "No juhtus!"
Juhtub ikka. Kui Keskerakond Tallinnas võimsalt võitis, suutis meie avalik-õigusliku telekanali ETV ajakirjanik Indrek Treufeldt ütelda vaid ühe sõna - "KATASTROOF!!!" Ja ta töötab tänase päevani kanali uudistesaates edasi!?
Respublikaanid said tõesti päris hästi hääli ja seda ei väsitud kiitmast. Uus partei, uued inimesed ja vaadake kui edukad. Tegelikult on Res Publicas vanad tegijad teistest parteidest ja parteid juhitakse riigikontrolli põhimõtetel. Kuid sellest meedia ei räägi. See võib kahjustada uute mainet.
Ei räägita Partsi korteritehingutest (Savisaare puhul oleks sama asja puhul muidugi kogu televisiooni ja raadio eetriaeg tema päralt), kuigi tasuks. Kas riigikorteritega hangeldaja sobib uue poliitika etteotsa?
Mõõdukate eksjuhi Ilvese sõnum, näete, ei jõudnud rahvani. Ju see rahvas on ikka veel nii loll, et kuulata seda, mida kuulda ei ole.

Laar, Sa minu arm!

Aga minu "lemmikkangelane" Mart Laar? Võimule sai ta Lennarti käsi-peseb-kätt meetodil. Rahvale, kes oli just pääsenud "Suure Venna" küüsist, läksid peale Isamaa-aated ja muidugi venelaste vihkamine. Praeguseks see enam nii ei mõju. Või mine sa tea. Laar igal juhul nimetas alles hiljuti Riigikogu infotunnis esinedes kaksikliitu venelaste ees lömitajateks. Mart tegi kõik, et naabriga poleks mingeid suhteid. Nii oli kasulik, sest rahvas pidi elama hirmus välisvaenlase ees, märkamata, kuidas riiki seestpoolt õõnestatakse, kõik maha sahkerdatakse ja mehele pannakse.
Kui palju sai ajakirjanduses, meedias ruumi Laari "pumppüssi" skandaal? Kui Lepikson ei oleks asja ise üles tunnistanud, et see siiski ikka toimus, poleks me tõde teada saanudki. Laar ise väitis selle valeks, nagu palju muudki, mis hiljem siiski tõeks osutunud. Mäletate, kuidas ta kiitis TV 3 saates, et enne tuleb taevas maa peale, kui Kesknädal õigust kirjutama hakkab.

Sööge parem vorsti ja jooge õlut!

Ega nad seda soovitust kuulda võta, kuigi võiks ju jõulurahu pidada. Aga ei. Valimisvõitlus on ammu alanud, pole kahtlustki. Hirm ja paanika, et Keskerakond võib valimised jälle võita, on neljanda võimu tööle pannud. Nüüd õhutab see ametiühinguid ja kiidab streike.
Samal päeval, kui Eesti sai kutse NATO-sse, sai võrdselt, kui mitte rohkem, eetriaega teleekraanil Kalev Kallo. Nõustus Narva linnapeaks hakkama. Telemeestel tuli kohe meelde kolme aasta tagune viinavõtmine. Näidati jälle õhtu läbi. Seda, et Kallo ka valijate ees vabandas, ei meenutatud. Aga tühja nüüd sellest. Mind huvitab hoopis, et kuidas see telegrupp ja ajakirjanikud kolm aastat tagasi nii käepärast olid. Ja miks ainult Kallot? Miks meile ei näidatud Tarandit? Ja pange tähele, kuidas seda kommenteerib ajakirjanik: "Üks erakondlane ei lõhu autosid, ei riku liikluseeskirju, jõuab õnnelikult koju, jääb vaid õnnetult vahele." Kas tuleb tuttav ette, hr Samost? Kui ei, kuulake 23. novembri saadet "Olukorrast riigis". Kui ei leia, võin selle Teile ise lindilt kuulata anda.

Proua Siiri, pidage vastu!

Meie kõigi poolt lugupeetud minister ja tõeline proua Siiri Oviir võib ennast lohutada vaid sellega, et rünnakud temale ei lõpe. Küll see press ikka ja jälle midagi leiab. Ja kui ei leia, siis mõtleb välja. Vilets lohutus, aga elu on selline, vähemalt Eestis. Küll leitakse, et tudengitel ei jätku õlleraha, või õpilastel napib suitsuraha. Ministril peab vastus valmis olema.
Ja tänaseks viimane keskerakondlane, keda tahaksin mainida, on Heimar Lenk. Kui ma teiste puhul veel võin aru saada, et neid klobitakse võimule tuleku pärast, siis mis Lenk teinud on? Tahab saada ETV peadirektoriks?! Ei ole küll seda soovi kuskilt tema poolt väljaöelduna kuulnud, aga mis halba selles ka oleks?
Tunnen Lenki oma paarkümmend aastat, ikka samasugune - aus, sõbralik. Kas ta just naisi taga ajas, ei tea, aga selle üle, kuidas ta nende eest ära jooksis, saime naerda küll. Ja veel punane ja sovetimeelne! Kui aga õige tuletaks vahelduseks meelde, et eks see meie kompartei ikka oligi see, kes Moskvast vabaduse julges välja nõuda. Või kuidas?

Savisaareni ei jõudnudki

Ei jõudnud jah. Kuigi, miks tekkis Tallinnas segadus pensionäridele 500 krooni maksmisega? Oli ju selgelt öeldud, et seda saab üks kord aastas ja alates tulevast aastast. Kas ajakirjanikud ei teadnud seda, või kelle tellimust jälle täideti, kui paanikat külvati ja vanainimesed närvi aeti?
Austatud Edgarist kirjutan ehk teine kord. Praegu soovitan hoopis lugeda Vilja Savisaare (Laanaru) raamatut "Valguses ja varjus" ja Edgar Savisaare "Usun Eestisse". Vastus on seal. Kui need läbi loete, jätate kirumise ja õpite neid inimesi paremini tundma. Ajakirjanikele soovitan aga Urmi Reinde raamatut rongaema kohta. Nii-öelda näitliku õppevahendina demokraatia, õigluse ja naisepoliitiku aususe ning julguse kohta. Lugege, lugege!
Meediale soovin muidugi jõudu tööle. Püüdke siiski olla oma nime väärilised ja ärge ühe-kahe erakonna mängukanniks jääge.
Minu pihta võite tuld anda! Tunnistan ausalt, et lindistan. Teie avalik-õiguslikust ringhäälingust tulevaid saateid lindistan. Nii on kindlam. On midagi tulevikus meelde tuletada. Las lindistab, ütlete! Öelge, vastaksin teile!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)