Kreeta saar – Kreeka kauneim pärl

Kreeta on suuruselt viies saar Vahemeres, eraldades omakorda Egeuse merd Vahemerest. 8336-ruutkilomeetrinesaar oli Minose tsivilisatsiooni keskuseks (ca 2700-1420 eKr), mis on hetkel kõige varasem tsivilisatsioon Euroopas. Rikkalikku ajalugu näitab ka see, et nime „Kreeta“ on mainitud juba Homerose „Odüsseias“. Põhjamaade inimese jaoks on saarel valitsev kliima paradiislik – suvised temperatuurid on enamasti 20 ja 30 kraadi vahel ning talvine keskmine temperatuur jääb umbes 14 kraadi juurde. Üldjuhul sajab talvel lund vaid mägedes. Päikest jagub kuhjaga, keskmiselt kuni 3000 tundi aastas.

Kreeta saar on üks Kreeka populaarsemaid sihtkohti turistidele üle kogu maailma. Kaks rahvusvahelist lennujaama, Iraklioni ja Hania, võtsid eelmisel aastal vastu üle kuue miljoni reisija. Loomulikult on eriti tihe suveperiood, mil paljudest Euroopa linnadest toimuvad Kreetale tšarterlennud. Eriti tänulikud on kreetalased odavlennufirmale Ryanair, mil alustas esimeste lendudega Hania linnast 2011. aastal ning pakub praeguseks ühendust 26 sihtpunktiga. Muide, Ryanair plaanib lähiajal investeerida Hania lennujaama 70 miljonit USA dollarit.

90% Kreeta hotellides ööbijatest on turistid väljastpoolt Kreekat. Keskmiselt viibitakse hotellis 6,5 ööd, mis on seletatav nädalapikkuste tšarterreiside suure osakaaluga.

Loomulikult mõjutas Euroopa võlakriis ka Kreeta majandust. Alates 2009. aastast, mil üle maailma hakkasid levima jutud Kreeka peatsest pankrotist, langes oluliselt turistide arv, kes ei tahtnud säärasesse ebakindla tulevikuga kohta sõita. Tõsi, Kreeta kannatas kriisi käes vähem kui Kreeka tervikuna. 2013. aasta tõi aga juba häid sõnumeid – võrreldes 2012. aastaga kasvas turistide arv 20,2%, mis on arvuliselt üle 17 miljoni inimese. Kokku jätsid turistid Kreetale 2013. aastal ligi 12 miljardit eurot.

Need miljonid inimesed tulevad Kreetale nautima postkaardilikke randasid, pilvitut taevast, kõrgeid mägesid oma kurude ja hingematvate vaadetega ning loomulikult ehedat Kreeta elu, mida suudavad samahästi pakkuda nii suured linnad kui ka väikesed mägikülad. Selle muljetavaldavalt suure turistide arvu juures on aga Kreeta üllatavalt puhas ja korrashoitud. Turistide heaoluga on püütud igal sammul arvestada ning kohalike käitumisest paistab see ka välja. Kuid loomulikult oodatakse turistidelt, et nad oma raha võimalikult palju saarele jätaksid ning tarbiksid kõiki kaupu ja teenuseid, mis Kreetal on pakkuda.

Kreeta külalisel on võimalik sattuda maalilistesse randadesse ja küladesse, kuhu ei vii ükski autotee ning kuhu pääseb vaid mööda mäenõlvu ronides või meritsi. Sama lihtne on aga lasta end lummata linnaelul, kus väikesed kauplused vahelduvad kohvikute, pubide, baaride ja restoranidega. Liiklus on linnades Vahemeremaale kohaselt tihe, lärmakas ja küllaltki kontrollimatu – mopeedide, väikeautode ja jalgratturite suures summas harjumine võtab aega, ent on samuti nauditav. Ja taaskord võib turist olla imestunud kreetalaste sõbralikkusest. Nad ei lase isegi liikluskeeristel, äkkpidurdustel, keset teed parkimistel ja muul sellisel oma head tuju rikkuda.

Kreeta on kindlasti hea sihtpunkt neile, kes naudivad päikesereise, kuid ei tunne end mugavalt islamimaades esinevas kaupmeeste pealetükkivuses, mis tihti kipub mõnusat äraolemist segama. Tegemist jagub saarel palju: imetleda saab mäenõlvadele rajatud külasid ja linnu, ronida mägedesse ja matkata läbi kurude, päevitada imelistel liivarandadel ja ujuda kristallpuhtas vees, kolada mööda ajaloolisi linnatänavaid ja nautida söögikohtade pakutavaid tõeliste gurmaanide väärilisi roogasid. Ja kõige selle juures suhelda väga meeldivate ja sõbralike kreetalastega, kel pole vist mitte kunagi halb tuju. Ning milline nauding on lesida päikesevarju all varbaidpidi soojas merevees, lugedes head raamatut lahesopis, kuhu ei vii ükski autotee, kus pole ühtki kauplust ega mobiililevi!

Eestlase jaoks on Kreeta justkui killuke troopikat Euroopas, millesse võib jäägitult kiinduda. Ja kasulik nipp – et kiindumus oleks täielik ning et võiksid nimetada end Kreetal käinuks, peab kindlasti ette võtma matka läbi Samaaria kuru.

TAAVI PUKK

[fotoallkirjad]

Agios Nikolausi linn on suurepärane näide Kreeta arhitektuurist.

Raamatusõbra unistus.

Paradiisirand.

Kreeka lipp Elafonisi rannas.

Jaga |