Ja see aeg tuleb!

Paul Hank,      28. märts 2007


Riigikogu valimistel ütles oma sõna veidi üle poole valijaist. Kas ülejäänuid Eestimaa tänane elukorraldus ei huvita? Oleme seatud seisu, kus Keskerakonna poolt antud hääli on küllalt piisav hulk, et anda meile võimalust oma valijate huve kaitsta, s.o valdava osa eestimaalaste elukvaliteeti parandada. Keskerakond jäeti järjekordselt n-ö ukse taha, aga mitu korda vähem valijate hääli saanud erakonnad on kutsutud riigivalitsemises osalema.

Parempoolsete müür on tugev, ning sinna lisatakse nii päeval kui ka ööl uusi telliseid – asutuste ja omavalitsuste juhtide ning teiste mõjukate isikute parteidesse värbamise näol. Kui 16 aastat tagasi elasime „murdmatus liidus", siis täna elame murdmatus parempoolsuses.

Muserdatud rahvaosa elab täna lootuses leida abi ja tuge Euroopa ja muu maailma demokraatialt. Tuleks see kõik ainult kiiremini! Lohutame ennast sellega, et iga võit pole veel võit ja iga kaotus on millegi uue algus. Selles kõiges valitseb oma seaduspärasus.
Riigikogu valimiste põhjal peaministri-erakonnaks saanul ei jätkunud niipalju riigimehelikku tarkust, et kutsuda valitsusse ka Eestimaa teise poole esindus, nagu Reformierakond oli seda teinud kahel varasemal korral. Need koostööaastad mõnevõrra ju vähendasid sotsiaalseid pingeid ja lähendasid rahva eri pooli.

Kuid nüüd tegi Reformierakonna selja taga seisvate raharingkondade ülisuur surve sellele mõistmisele mõistmatu lõpu. Rahvusliku ühtsuse vajadust mõistavad isegi mässulise Palestiina tänane valitsus ja kodusõja lävel oleva Iraagi valitsejad. Kuid seda ei mõista Eesti rahaerakondade juhtmehed. Niivõrd tugevad on meie riigis ühiskonna ei pooli lahutavad müürid.

Küsime neilt: kas on normaalne, et üle poole Eesti rahvast saab kuus kätte alla 5000 krooni ning rahvastiku eri pooli eraldavad üksteisest suur rikkus ja vaesus?

Edasiliikumiseks on ainult üks tee – ülisuure majandusliku ebavõrdsuse mõningane vähendamine. Kahjuks toimub meil aga vastupidine. Ühesuunaline politiseerimine on saanud kõigi eluvaldkondade kirjutamata normiks.

Rahvaparteide mustamiseks ei valita vahendeid – eks tuletagem meelde presidendivalimisi ja seal valitsenud tapvat psüühilist terrorit. Või meenutagem nelja aasta tagust aega, kui keskerakondlasest Tallinna abilinnapea käed pandi – valimiskampaania osana! – tänaval raudu, ilma et mees oleks absoluutselt milleski süüdi. Suur rutt oli Keskkonnaministeeriumile alluva Maa-ameti töötajate eelvangistusega.

Küsime: kas seda kõike tehaksegi valimiste puhuks?

Pidevalt ja lõputult süüdistavad rahaerakonnad Keskerakonna esimeest olematus „vene kaardis", ja seda ajal, kus nad ise omavahel võistlevad vene suurärimeeste oma rekke saamiseks.

Sellised arengud on meie riigile tunduvalt ohtlikumad kui olematu „vene kaart". Millised rahva eest varjatud valikud, milline kahekeelsus! Taas jätkab valitsemist rahavõim, kes maksab suuri palku omadele valijatele. Käsi-peseb-kätt stiilis jätkub tulumaksu alandamise ja diskrimineeriva emapalgaga manipuleerimine.

Soovime tervist ja tarka meelt Keskerakonna juhtidele! Õigus peab ometi kord võitma. Ja see aeg tuleb!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)