Ääremärkusi 2017. aastast

Eelmise aasta juuni keskel Tallinnas spontaanselt tekkinud ühe väidetavalt poolpehkinud hõberemmelga põhine looduskaitseüritus takistas oluliselt tee-ehitust.

Tallinna linnavalitsusel ja muinsuskaitseametil oli rohkesti tööd, kui kodanikuaktivist Märt Sults koos mõne mõttekaaslasega valimiste eel iseenesetarkusest värvis muinsuskaitse all oleva Linnahalli välisseinad kirjuks. Ehitise grafitipiltidest puhastamiseks kulus rohkem aega ja raha kui hoone omavoliliseks kaunistamiseks.

2017. aasta suvel toimus Tallinnas noorte laulu- ja tantsupidu. Peo korralduskomisjon otsustas ühe kontserdi ära jätta. Niisugune lahendus ei meeldinud mõne noorele tantsijale. Rahulolematud helistasid oma sõpradele ja kutsusid nad Vabaduse väljakule, kus viisidki läbi oma tantsu ja tralli, mida hiljem on kiidetud kui toredat isetekkelist tantsupidu. Küllap jätsid peo seaduslikud korraldajad kontserdi ära seepärast, et lapsed ja noorukid ei haigestuks, sest eelmise tantsimise ajal sadas vihma ja puhus tugev tuul. Lastele anti aega riiete kuivatamiseks või sobiva riietuse hankimiseks.

Nimetatud tantsupeo ja tulevaste tantsupidude ametlikele korraldajatele esinejate selline allumatus ei meeldiks.

Hiljem, kui õpilased koolis halvasti õpivad või pahandust teevad, ei julge õpetajad sekkuda, sest lapsevanemad hakkaksid õpetajaid alusetult süüdistama ja oma lapse tegusid õigustama. Pedagoogid jääksid sellisesse olukorda, nagu ANDRES KUUSK saadet „Foorum“ ETV-S juhtides, kui kuus poliitikut üheaegselt läbisegi räägivad ja üksteist enam ei kuula. Ainult et klassis võib olla 26 õpilast (enamgi veel – Toim.) ning segadus sedavõrd suurem. Normaalset õppetööd sellises tunnis ei toimu.

Suurte rahvahulkade ohjeshoidmine ja julgeoleku tagamine on väga keeruline. Meie päevil toimuvad maailma eri paikades tänavatulistamised, autoga ettekavatsetult sõidetakse autoga rahvahulka, korraldatakse pommiplahvatusi ja sõditakse. Meie kontinendil on Euroopa Liit sõjakoledused viimase 72 aasta jooksul ära hoidnud.

Eesti Vabariigi tegevust EL-i eesistujana hindasid Euroopa Liidu liidrid hästi kordaläinuks. Oma riigis viis JÜRI RATASE valitsus lõpule haldusreformi ja kehtestas uue maksukorralduse, mille eesmärk on tasandada elanikkonna suurt varanduslikku kihistumist.

Vahel on mõni eestimaalane olnud ebaeetiline, kasuahne ja ülekohtuNe, sest teadmist, tolerantsust ja empaatilisust napib.

Luksuseramu peremees või perenaine ei tea, kui keeruline on üksikemal või suurpere vanematel kasvatada lapsi oma mugavusteta kodus.

Suurema sissetulekuga isik kirub, et riik „röövib“ temalt palju raha tulumaksu näol. Ettevõtja või ühistu juht kurjustab, et kasum on väike, kuna riik tema tegevust pärsib.

Esimese vabariigi tahtis väärata KINGISSEPP, nüüd ilmutab valmisolekut riigi vastu kohtusse minna POTISEPP.

Meediat jälgides teame, et mitmel tublil ja töökal inimesel tuli 2017. aastal taluda ebaõiglust. Kui keegi küsiks mult konkreetseid nimesid, avaldaksin oma isikliku arvamuse: NEEME RAUD, KADRI HINRIKUS, HANNO PEVKUR, VARRO VOOGLAID.

Loodame, et aasta 2018 toob Eestimaa inimestele rohkesti õnne ja rõõmu, hoopis vähem muret ja tuska. Keskmine eestlane on kindlasti osavõtlik, tubli ja tegus. Ja ka laia silmaringiga, kuna osa meist on elanud, õppinud või töötanud kahe riigikorra ajal – sotsialismis ja kapitalismis.

Sajandivanuses vabas Eesti Vabariigis meenutame lugupidamisega president KONSTANTIN PÄTSI ja helilooja RIHO PÄTSI. Meid on suunanud LENNART MERI JA ARNOLD MERI. Me teame, kui tugev mees oli KRISTJAN PALUSALU, ja rõõmustame reaalajas, kui uisurajal on SASKIA ALUSALU.

L. Särp Lõuna-Eestist (Kiri on postitatud Põlvas)

Jaga |