Koolid ja pangad

Telefonis kostis temalt kurb sõnum, et jääb peagi tööta - sügisest ei jätka enam Helme sanatoorne kool. Inimesena, kelle kutsumus on abivajajate aitamine, pole tal lootustki leida kodukandis samaväärset tööd. Ta lubas Soome poole vaadata. Seega tuleb tal pärast lootusrikast tagasipöördumist Inglismaalt koju taas kohvrid pakkida.

Just ebakindlus, järsud muutused ja ootamatud pöörded iseloomustavad noorte ja keskealiste eestlaste elukulgu. Parempoolsed poliitikud võivad seda ju nimetada kaasaegse elu ja tööturuga kaasnevateks paindlikeks tingimusteks, kuid reaalselt süvendab see kõik meie juurtetuks muutumist.

Haridus- ja Teadusministeerium plaanib riigikoolide optimeerimisel sulgeda enamiku sanatoorsetest koolidest. Selliseid koole on viis. Samasugune kindlusetu tulevik kui minu tuttaval ootab ees Harjumaal Keila-Joal, Võrumaal Vastseliinas jm sanatoorsete koolide töötajaid.

Lisaks sanatoorsete koolide personalile on haridusminister Jaak Aaviksoo rakendatavas „koolireformis" kannatajateks lapsed. Hinnanguliselt põeb umbes viis protsenti Eesti lastest mõnda pikaajalist haigust ning ligi 50 klassitäiele alla 16-aastastest määratakse igal aastal puue. Meil elab hetkel peaaegu 7000 keskmise või raskema puudega last.

„Eestis valitseb praegu olukord, kus nii haridussüsteem kui ka tervishoiusüsteem püüavad arendada keskmist süsteemi keskmistele inimestele, ja võimalikult kuluefektiivselt. Sellega tekib aga situatsioon, kus n-ö mitte-keskmised inimesed jäävad süsteemist välja, juhul kui nende perekond ise puudujääki oma aja ja rahaga ei kompenseeri. Eriti teravalt puudutab see just meditsiiniliste erivajadustega lapsi ja nende perekondasid," kirjutas uuringukeskuse Praxis tervisepoliitika analüütik Gerli Paat-Ahi 27. märtsil Postimehes.

Analüütik möönab, et kahjuks ei toimi sanatoorsed koolid nii hästi, nagu võiksid, ning paradoksaalsel kombel on see ka peamine argument, miks neid sulgeda tahetakse, selmet proovida olukorda parandada. „Suunates kõik sanatoorsete koolide lapsed tavakooli ilma reaalse tugisüsteemita, on oht, et paljude laste jaoks tähendab see väga lünklikku haridusteed või haridussüsteemist hoopis eemale jäämist," märgib Paat-Ahi.

Kuid õnneks pole veel kõik nõnda kehvas seisus kui sotsiaalvaldkond. Siin tegutsevad välismaised pangad said tänavu esimese kolme kuuga 103,6 miljonit eurot kasumit, mida on aastatagusega võrreldes 40% enam. Pankade edu tuleneb asjaolust, et majandusmulli ajal suudeti maksimaalselt paljudele eestimaalastele panna pähe mõte osta ebaproportsionaalselt kõrge hinnaga kinnisvara. See tagas pankadele intresside ja muude tuludena kestvad kasumid, mida tulumaksuvabalt toimetatakse oma rikastesse riikidesse. Suur osa tööjõulisema elanikkonna teenitust on pikaks ajaks juhitud välispankade kukrusse. Seetõttu pole keskklass mõistetavalt nõus, et Eestis tõstetaks makse, mis aitaks sotsiaalvaldkonda turgutada. Ühtlasi hoiab see suletud ring madalaid makse soosivad IRL-i ja Reformierakonna ilmselt veel pikka aega võimul.

Ei IRL ega Reformierakond ole eestimeelsed parteid, vaid pigem võõrast päritolu rahastajate huvide elluviijad. Ega muidu oleks näiteks Mart Laar valitud 25. aprillil 2006 Swedbanki nõukogu liikmeks palgaga 30 000 krooni kuus.

Marcus Tullius Cicero on öelnud, et rahvas suudab jääda püsima, hoolimata rumalate ja isegi auahnete inimeste kahjulikust tegevusest, kuid rahvas ei jää püsima olukorras, kus toimub reetmine tema enda sees. Vaenlane müüri taga on Cicero sõnul vähem hirmuäratav, kuna ta on teada ega varja oma kavatsusi, kuid reetur, kes liigub rahva seas ringi, rääkides ohvrite omaga sarnast keelt, olles nendega üht nägu ja kandes samasuguseid rõivaid, hävitab lõpuks selle riigi ühiskonna.

Kõik need aastad on eestlasi pandud arvama, et Venemaa justkui oleks meie tõeline vaenlane. Kuid mitte venelased ei kaota meie sanatoorseid koole ega jäta puudega lapsi saatuse hooleks. Seda teevad meie enda „rahvuslikkusest" pakatavad valitsuspoliitikud.

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |