13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Ainus aus opositsioon on Keskerakond03. september 20148. septembril alustab Riigikogu praegune koosseis oma viimast „hooaega“. 1. märtsil on valimised. Ees on kuus kuud närvilist ja tõmblevat aega, kus võib minna suuremaks poriloopimiseks, aga meie poliitilisse agendasse võib lisanduda ka pisut rohkem tõde. Senine trend on näidanud, et võimuparteid on püüdnud maa pealt kaotada opositsiooni – mis ei ole teps mitte väga tervemeelne tegevus. Arenenud demokraatiale oleks omasem, et opositsioon hammustab võimu ega lase valitsejail rahulikult võimul püsida.
Eestis on teisiti. Rahvaliit oli Reformiga opositsioonis – mis temast sai? Keskerakond on Reformiga opositsioonis, ja Keski kõva kõigutamine käib – küll meediasõja ja välja imetud kohtuprotsessidega, küll sponsorite „suunamisega“, küll nõrganärviliste ning omakasupüüdlike Keski liikmete mõjutamise ja ärameelitamisega. SDE oli ka opositsioonis, aga kuna see partei pole (tavaliselt) näidanud erilist suutlikkust oma lubaduste elluviimisel ja astub kuulekalt Reformi seatud rada, siis pole sotsid ohtlikud – nii püsib Reformi võim Eestis 16-ndat aastat. Nagu diktatuur. Nagu Brežnevi stagnaaeg.
IRL-ist pole mõtet üldse rääkida. Nad pole valitsusest väljakukkumisest toibunud ja etendavad pettunud poisiklutti teemal „minu pruut tantsib teisega“. Vaid meedial on mõnus – seniste teravate tsentristide asemel intervjueeritakse nüüd virisevaid või sõjahüsteeria ratsu seljas sõitvaid irlikaid.
Mitte et Kesknädalal oleks midagi ühe või teise partei vastu. Kuid kui muutusi ei tule, reageerib rahvas omasoodu – laseb lihtsalt jalga. Või võõrandub oma riigist. Väsimuse, tüdimuse ja lootusetuse märgid on hirmutavad. Ja siin ei aita ükski Obama. Viimati muudetud: 03.09.2014
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
