Toetagem häid mõtteid!

Tõnis Siim,      05. oktoober 2005


ETV 7. septembri valimisstuudios nenditi, et kuigi regionaalpoliitikast on palju räägitud, pole siiani jõutud ühisele arusaamisele isegi selle peamiste eesmärkide suhtes. Tekkinud vaidlusest väärib esiletõstmist rahvaliitlase Margus Leivo kindel seisukoht maakondliku ehk teise astme omavalitsusüksuse vajalikkusest. Maakondlik ehk teise astme omavalitsusüksus annaks lootust nii mõnelegi kohaliku identiteedi ja kultuurilise mitmekesisuse seisukohalt olulise väikevalla ellujäämisele.
Sest meie eurokvislingid on valmis liitma väiksemaid ajaloolisi valdasid üksnes seepärast, et need ei suuda eurotoetuste väljakauplemisel konkureerida suurte valdadega.
Nähtus meenutab 1960.–1980. aastatel vohanud põllumajandusliku (mitteökoloogilise) suurtootmise ideoloogiat ja selle elluviimist. Suurema efektiivsuse nimel aeti tollal buldooseritega kokku tuhandeid unarusse jäänud talusid, et rajada silmapiirini ulatuvaid Kashastani-tüüpi põldusid – Kremli võimukandjate meeleheaks ja supertraktorite K-700 (nn vene ime) kõigi võimaluste paremaks ärakasutamiseks.
Ühte sovhoosidirektorit, põllumajandusliku suurtootmise ideoloogia innukamat täideviijat nimetati tollal mõnedes ringkondades seetõttu koguni „buldooseridoktoriks".
Kuigi buldooseridoktorid räägivad tänapäeval meelsasti ökoloogilisest mahetootmisest ja selle tähtsusest, ei ärata tagantjärele tarkus ellu kunagises kaasajooksiklikkuse seisundis hävitatud talusid, Eesti põliskultuuri olulisemaid väärtusi.
1930. aastatel, kui suuremates linnades hakkas loomulik iive negatiivseks muutuma, öeldi, et talud toidavad (varustavad) linna mitte ainult leiva ja piimaga, vaid ka elanikega, s.t inimestega.
Juhul kui maakondlike ehk teise astme omavalitsusüksuste loomine aitab kaasa ajalooliste valdade ja seeläbi rahvusvaheliselt väärtustatud kohaliku identiteedi ja kultuurilise mitmekesisuse säilimisele, väärib Margus Leivo seisukoht nii üldrahvalikku kui rahvusvahelist toetust.

Märkus: Põllumajandusliku (mitteökoloogilise) suurtootmise üheks peaideoloogiks Eestis võib pidada agraarökonoomika professorit, akadeemik Mihhail Bronshteini. Tema artiklid leninlikust agraarpoliitikast muutusid Eesti maaelu teeviitadeks juba 1950. aastatest alates. Tagasihoidliku haridusega, kuid edasipürgiva vaimuga buldooseridoktor ja teenelised melioraatorid olid ennekõike ülipüüdlikud täideviijad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)