Hiiumaa väärib probleemivaba ühendust mandriga

Rukki kanali kriitilise osa pikkus on ligikaudu kaks kilomeetrit ning kuigi meretase võib kõikuda, peavad laevade kaptenid lähtuma eelkõige mereohutusest. Viimati teostati kanalis süvendustöid 2014. aastal. Kaks aastat hiljem olid hoovused kanalisse taas nii palju setteid uhtunud, et laevaliiklus tuli nädalateks peatada. Sellest olukorrast väljumiseks leidis Kristen Michal võimaluse traalimistöid teha. Traalimine on tegevus, millega setteid tasandatakse, mitte ei tõsteta kanalist välja. Paraku ei järgnenud sellele kriisile ettepoolevaadet ega planeeritud vajalikke süvendustöid järgnevateks aastateks.

Veeteede Amet mõõdistab Rukki kanalit iganädalaselt, seda küll vaid jäävabal ajal. Möödunud aasta novembris näitasid uuringud, et kanaliga ja sealse veetaseme ning sügavusega võib esineda probleeme. Vall, mis tekkis kanali keskele muutus taas jäädavaks. Sellele pöörati kohe tähelepanu – riigieelarvesse planeeriti süvendamiseks vajalikud vahendid ja Veeteede Amet asus ettevalmistusi tegema. Veeteede Amet esitas detsembris Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse, mis väljastati 14.03.2018. Luba väljastati küll tavapärasest pooleaastasest menetlusprotsessist kiiremini, kuid kuna Rukki kanalis on lubatud teostada süvendustöid vahemikus 1. detsember – 15. märts ja 1. august – 15. oktoober, ei olnud kahjuks võimalik ühe päevaga vajalikku hanget ja süvendustöid ellu viia. Oleme esitanud Keskkonnaministeeriumile taotluse ja palve, saamaks selle aja pikendust, mil tohib kanalis töid teostada. Jõudsime kokkuleppele, et tohime kanalis lähiajal teha traalimistöid, kuid süvendamine peab siiski oma aega ootama jääma. Traalimistööde tegemiseks on hankekutsed välja läinud ning jää sulamise järel tehti selle aasta esimesed mõõdistused, mis näitasid, et vee sügavus on minimaalselt 5,0 meetrit Kroonlinna nulli alusel.

Hiidlastele tuleb pakkuda pikaajalist kindlustunnet ning seetõttu plaanib riik süvendustöid Rukki kanalis teha edaspidi regulaarselt. Pikemaajaline süvendusplaan ei tähenda aga, et me ei saaks hiidlaste olukorra parandamiseks nüüd ja kohe midagi teha. Vastupidi, tuletan meelde, et probleemide tekkimisel võttis riik kiiresti tarvitusele abinõud hiidlaste olukorra leevendamiseks: tihendati Tallinna–Kärdla lennuliini ning Saaremaa ja Hiiumaa vahelist laevaühendust. Lisaks avati nö uus liin Heltermaa–Virtsu–Heltermaa. Paindliku lahendusena oli liikuvuses ka poollastis Rohuküla–Heltermaa liin. Tegemist ei ole ideaalse olukorraga, kuid vajaliku tööga sellegipoolest.

Tahaksin eraldi kiita ka TS Laevu, kelle andmetel teenindati kogu pühadeperioodil ehk neljapäevast pühapäevani Hiiumaa liinil 6209 inimest ja veeti üle 2115 sõidukit. TS Laevad juhatuse esimehe sõnul oli pühadeaeg madala meretaseme tõttu küll väljakutseid pakkuv nii laevafirmale kui ka reisijatele, kuid reisid toimusid sellele vaatamata nii mahupiirangutega Heltermaa ja Rohuküla vahel kui ka erireisina Heltermaalt Virtsu suunal. Esines viivitusi, aga päeva lõpuks saadi kõik soovijad üle veetud.

Majandusministeerium on kindlasti jätkuvalt huvitatud Hiiumaa valla esindajate kaasamisest transpordiühenduste korraldamisse. Sisuliselt on valla ja varasemalt Hiiu maavalitsuse esindajad olnud pidevalt kaasatud nii lennu- kui ka parvlaevaliikluse korraldamisse. Näiteks kooskõlastatakse vallaga vastavalt avaliku teenindamise lepingu tingimustele ja eraldatud riigieelarvele koostatavad parvlaevagraafikud. Samuti on ministeeriumil ja Maanteeametil väga hea koostöö valla esindajaga uut lennuühenduse hanget ette valmistavas eksperdikomisjonis. Seesugune töö peab jätkuma.

KADRI SIMSON, majandus- ja taristuminister

[fotoallkiri]

Rukkirahu kanali süvendamine oktoobris 2014. Foto Urmas Lauri.

Jaga |