![]() Soovin kohtumisi ajakirjanikegaÜLO STRANDBERG, 04. aprill 2012Iga päev võime lugeda ajalehtedest ning kuuleme raadiost ja telerist meie lugupeetud rahvasaadikute kohtumistest oma valijatega. Miks aga ei kuule kunagi meie ajakirjanike kohtumistest lugejate ja vaatajate-kuulajatega? Usun, et sellistest kohtumistest oleks paljud huvitatud. Muidu peame kuulama-lugema vaid selliste meediategelaste nagu K. Muuli, A. Samost, A. Rannamäe, S. Valner, P. Kuusk, A. Kokk jt ühepoolseid, kallutatud mono- ja dialooge. Nüüd on nendega liitunud ka selline isehakanud „sõltumatu ajakirjanik" nagu M. Atonen, kes intervjueeris Kuku raadio saates „Nädala persoon" Ain Seppikut. Tõepoolest tegi ta seda vaata et veel paremini kui ametikaaslased. Kohilas Tohisoo arenduskeskuses toimub tihti kohtumisi avalikkusele teatud-tuntud inimestega. Ootaksin, et siia tuleksid lugejate ja kuulajate-vaatajatega kokku saama ka mõned ülalnimetatud meediategelastest, et saaksime lugeda ja kuulda mitte ainult ühepoolseid seisukohti, et võiksime neile esitada vastuväiteid ja küsimusi, ka meedia erapooletusest ja sõltumatusest. Oleme sageli kuulnud valitsusele kuuleka õukonnameedia erapooletusest ja õiglusest, kasutades tõestuseks väidet, et näiteks Keskerakonda puutuvat on meedia käsitletud sagedamini ja ulatuslikumalt, kui mõne teise erakonna puhul. Praegugi on tõesti nii - lahti on läinud massiline Keskerakonna ja tema juhi materdamine kogu selle meedia poolt, mida „õukond" käsutab. Samal ajal pole aga IRL-i skandaali käsitletud üldse. Isegi rahva ja riigi rahadega välismaal lõbutsemas käinud Maanteeameti juhi parteilist kuuluvust pressis ei mainitud, kuigi on teada, et ta kuulub juba 2002. aastast IRL-i. K. Muuli ei saa aru, miks teda jt ning saateid „Rahva teenrid" ja „Olukorrast riigis" süüdistatakse kallutatuses, sest neis pühendatakse ju kõige rohkem aega Keskerakonnale, mis seega näitab, et meedia on kallutatud hoopis Keskerakonna kasuks. Hr Muuli pole arvatavasti kuulnudki, et mujal maailmas on meedia üldjuhul opositsiooni poolel ning on kriitiline hoopis võimulolijate suhtes, kusjuures kõikjal on olemas ka vasakpoolne ajakirjandus. Meil puudub see aga üldse, kui mitte arvestada nädalalehte „Kesknädal" ja Tallinna Televisiooni, mis leiab laialdast kritiseerimist koalitsioonierakondade ja valitsuse poolt ning on neile pinnuks silmas. Tõele au andes - märgatava nihke erapooletusele ja usutavusele on teinud „Õhtuleht", mille eest see kuuepäevaleht on saanud pahandada peaministrilt isiklikult ja vaata et pandud koguni põlu alla kui „kollane kirjandus", mida ei maksaks kellelgi tõsiselt võtta. Ülo Strandberg, Kohila, Rapla maakond Viimati muudetud: 04.04.2012
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |