Lõpetage poliitilised mängud eesti keelega

Oleg Burov,      12. detsember 2001


Inimõigused on huvitav ja laiaplaaniline probleem, mida võib täitsa suvaliselt väänata, ignoreerida või kasutada, nii kuidas just kellelegi kasulik on. Vene rahvusest isikuna mina olemasolevas keelevaldamisnõudes mingi ahistamist või diskrimineerimist ei näinud. Vastupidi - see nõue garanteeris vene rahvusest Riigikogu liikmele võimaluse ennast arusaadavaks ja kuulatavaks teha, võimaldades tõhusat lobitööd kuluaarides ja fraktsioonides, mis on vist Riigikogu liikme tähtsaim töölõik.
Keelenõude likvideerimise kampaaniat loen kas karuteeneks või ülikavalaks nõksuks. Nimetada kodanikule esitatavat keelevaldamise nõuet kandideerimisel riigivalitsemise organitesse inimõiguste piiramiseks, on ühekülgne ja vastab ainult teatud poliitiliste ringkondade huvidele.
Inimõiguste kitsendamise näiteid on maailmas mitmeid. Eredaimaks nendest on töö- ja elamislubade nõue ning sisesõiduviisade reþiim inimõiguste deklaratsiooni §13 valguses. Aga kui palju on piiranguid kandideerimisel presidendiks! Ka siin võib tõsta lärmi, sest enam kui pooled riigi kodanikud ei oma õigust kandideerida riigipea ametisse.
Katse kohutada meid 1939.a Nõukogude invasiooniga on samuti ühekülgne manipulatsioon ajalooga: okupatsioonile eelnes suurriikide salajane kokkulepe, mis ei ole välistatud ka praegu, eriti pidades silmas tohutuid kasumivõimalusi, mida pakub meie idanaabri turg ja NATO lepingu salakaval 4 paragrahv.
Leian, et seni keele ümber toimunu on poliitiline mäng eesti keelega. Õppigem parem ise eesti keelt paremini kasutama. Isegi valitsuse liikmed, esinedes teleris, häbenevad sõna Riigikogu ja nimetavad seda pahatihti parlamendiks, avalikult eirates meie Põhiseadust.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)