Aasta 2009 – hirmutav tulevik

Seega on veel eelmise valitsuse ametiaja lõpus püsinud ülikõrge 10,1-protsendine majanduskasv pööranud lauslangusesse. Kuid sellele põhjendust otsides osutatakse ikka maailmamajandusele ja Ameerika Ühendriikide finantskriisile. Ei sõnakestki meie endi arengumootorite pidurdumisest ja oma vigadest! Samas on maailmas majanduskasv aastaga halvenenud vaid ühe protsendipunkti võrra – viielt protsendilt neljale.

„Euroopa inflatsioon tegi juulis rekordi“ – ei väsinud Eesti päevalehed korrutamast. Tegelikult tõusis elukallidus eurotsoonis vaid 0,1 protsendipunkti võrra – juunikuu 4 protsendilt 4,1 protsendile. Eks meie oma 11,1-protsendise inflatsiooniga mõjutanud seda paljudest teistest riikidest enam. Elukalliduse tõusust Eestis ja sellest, et olime maikuus 11,4-protsendise inflatsiooniga Euroopas kolme esimese hulgas, valitsus loomulikult ei räägi.

Sel ajal, kui naftabarreli hind on kõigi aegade kõrgeim, surus meie võimuliit mootorikütusele veel aktsiisi otsa. Lisaks kütuse- ja elektri aktsiisile, mis on kolm korda kõrgem Euroopa nõudest. Aktsiiside ennaktempos tõus ongi tekitanud kõrge inflatsiooni, mis näiski olevat võimuliidu eesmärk, et riigikassat täita. Kuid kahjuks mõjusid maksutõusud majandusele halvasti ja rahvas hakkas hoopis vähem poes käima, mistõttu riigil jäi käibemaksu saamata.

Valitsus peatab laste- ja töötutoetuste suurendamise

Euroopa Liidu eduriigist on saanud murelaps. Samal ajal näiteks Leedu oma majanduskasvuga paiknes paari kuu eest Euroopa Liidu liikmesriikide seas hinnataval kolmandal kohal. Selle asemel, et kehva seisu tunnistada, vastas peaminister Ansip pressikonverentsil küsimusele, mis puudutas Eesti jõudmist viie rikkama riigi hulka, hoopis nii: Eesti majanduskasv olevat läbi aegade Euroopa kõrgemaid. Veebruaris, kui kahe kuu maksulaekumised olid eriti halvad, väitis peaminister: „Kahjuks ma pean teid kurvastama – eelarve laekumine on üle ootuste hea.“ Veel aprilli algul kordas peaminister, et maksulaekumisi arvestades pole mingit põhjust kõnelda eelarve muudatustest või negatiivsest eelarvest. Ja kui päevakorda kerkis veel teise negatiivse eelarve võimalikkus, lausus peaminister: „On saabunud majandustõusu langus, mida oleme kaua oodanud. See on praegu tervendav hingetõmme.“

Vaatamata Ansipi kiitlemisele on valitsusel nüüd vesi ahjus.

Kui uue töölepinguseaduse projektis üldse midagi positiivset oli, siis tuleb nimetada töötu abiraha tõstmist pooleni alampalgast. Tänaseks on teada, et töötutoetuse tõstmise kava on valitsus üldse peatanud. Samuti loobuti tõstmast lapsetoetust kolmandale ja igale järgmisele lapsele, mis koalitsioonilepingu järgi pidi tõusma 900 kroonilt 2000 kroonile. Samuti jääb ära plaanitud lapsehooldustasu suurendamine praeguselt 600 kroonilt 800 kroonile. Seda toetust makstakse pärast vanemahüvitise maksmise lõppu kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Päris ära kaob ka 450-kroonine koolitoetus, mida tuntakse „ranitsatoetuse“ nime all. Samuti kavatsetakse kärpida vanemahüvitise ülempiiri. Veel otsustati mitte toetada haiglate kapitalikulude katmist riigieelarvest, mida õnnestus teha just Keskerakonna valitsuses oleku ajal. See tähendab aga, et raviks jääb veelgi vähem raha, sest ehitus- ja renoveerimiskulusid hakatakse katma haigekassa ravirahast. Ja see on suur summa – 125 miljonit krooni.

Ühistranspordi dotatsioonid vähenevad, mis võib kaasa tuua rongiliinide sulgemise, bussi- ja praamiühenduse halvenemise, piletihinna tõusu.

Käibemaksusoodustused vähenevad

Valitsus kavandab praegusi käibemaksusoodustusi vähendada või need üldse kaotada. See tähendaks mitmete kaupade ja teenuste (nt ravimid, matuseteenused, ajalehed ja ajakirjad, raamatud, töövihikud, majutusteenused, kultuuriürituste piletid jm) kallinemist – käibemaksu määr tõuseb praeguselt 5 protsendilt 9 protsendile. Kui Euroopa Liidu eesistujariigi Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy tuli välja ideega võtta päevakorda küsimus mootorikütuse käibemaksu alandamisest, mida praegu lubatud pole, laitis Ansip selle kohe maha, öeldes, et see olevat ajutine abinõu.

Sama põhjendusega lükkas valitsus tagasi Keskfraktsiooni algatatud seaduseelnõu toiduainete ja ühistranspordi piletite käibemaksu alandamisest. Praegu oleme Euroopas peale Taani ainukesed, kes pole seda teinud. Enamik riike on käibemaksu toonud 5–7 protsendini, aga Suurbritannias, Küprosel ja Maltal kasutatakse veel null-maksumäära. Soome asus hiljuti julgelt kärpima toidu käibemaksu. Ikka selleks, et seoses inflatsiooniga inimeste ostujõudu säilitada. Meil aga lajatatakse ühtse 18 protsendiga.

Rahvas kindlasti mõtleb: riik on hädas ja seepärast kannatame välja. Kuid  rahapuudust ei tohiks olla, sest kahe viimase aastaga on eelarve mõlemal aastal kasvanud 8–10 protsenti. Tegelikult ei tähenda eelarve puudujääk ju midagi muud kui valesti planeerimist. Kui teil rahakotis raha pole, siis ei kavanda te uue mööbli ostmist. Aga Eesti valitsus on just nii käitunud – planeerinud hiiglasliku koalitsioonileppe elluviimisse olematut raha ehk „õhku“. Oravad töötavad pingsalt selle nimel, et oma valijate ootused täita, – jõukam osa ühiskonnast saagu veelgi rikkamaks. Tulumaksu alandamine aga just niisugust eesmärki täidab, sest sellest võidavad rohkem üle 40 000-kroonise palga saajad, kuid aktsiisitõusude tõttu vaesemad kaotavad.

Nõnda purjetamegi Euroopa rikkamate riikide klubisse, mille esiridadesse kuuluvad praegu Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Venemaa. Eesti on selles reas 33. kohal. Lapsik on unistada Euroopa viie rikkama riigi hulka jõudmisest, kui silmas pidada, et näiteks Saksamaa on meist 159 ja USA 660 korda rikkam. Isegi Leedu edestab meid 12-kordselt.

MARIKA TUUS, Riigikogu liige

Jaga |