Kas kohtulahend aitab inimest või tõukab ta hukatusse?

Järgnevalt kirjeldan üht kodukaotuse juhtumit, mille puhul jäid õhku rippuma mitmed küsimused. Konkreetses kohtuasjas taotles töötu lastetu pensionär, kes elas üksinda ja kelle kahetoaline korter oli seoses kommunaalvõlgadega avalikule enampakkumisele pandud, kohtult tema ja „Ostja" vahel sõlmitud notariaalsete ostu-müügitehingute tühistamist ja kinnistusraamatu kannete muutmist.

Ei midagi isiklikku - lihtsalt bisnis

Kohtu poole pöördus ta siis, kui talle sai selgeks, et tema lootusi saada väiksem korter ja olla võlgadest vaba oli kuritarvitatud ning ta leidis end rahatuna ja nii enda esialgsest korterist kui ka väiksemast pakutavast korterist ilmajäänuna ajutiselt pinnalt, mis oli pealegi veel elamiskõlbmatu. (Selle kohta on tehtud videoklipp Tallinna TV-s 01.11.2010.)

Pensionäril, kes elas küllalt suures kahetoalises korteris, olid tekkinud korteriühistu ees üürivõlad. Asi jõudis kohtutäiturini, kes pani korteri, võlgade katteks, avalikule oksjonile.

Oksjon aga ei jõudnud alata, kuna ilmus kinnisvarafirmast kaks kena meest, kes pakkusid naisterahvale tehingut. Nad lubasid, et tema korter vahetatakse väiksema vastu ja kustutatakse võlad korteriühistu ees ning, mis peaasi, naisterahval pole endal vaja kohe üldse midagi teha. Ainult istugu, hoidku suu kinni ja kirjutagu lepingutele alla - nemad ise ajavad kõik joonde.

Nii juhtuski. Küllalt lühikese aja jooksul tehti neli notariaalset tehingut. Kaks kahetoalise korteri ostu-müügi tehingut ja kaks ühetoalise korteri ostu-müügi tehingut, kusjuures kõik need tehingud toimusid äärmise kiirusega, rahasid justkui liigutati, kuigi vanaproua ei näinud seda ei oma arvel ega sulas. Kõik neli tehingut toimusid erinevate notarite juures, kusjuures ükski neist ei vaevunud kogu protsessi vastu huvi tundma ning ka vanaprouale tehingute olemust põhjalikult selgeks tegema. (Vägisi jääb mulje, et notarid ei olnud huvitatud, et naisterahvas aru saaks, mis tegelikult toimub. See aga viib mõttele, et kas tõesti on meie Eesti Vabariigi notarid vanainimestelt ning teistelt vähekindlustatud inimestelt korterite ülevõtmisega, kui mitte öelda - äravõtmisega, tegelevate mahhinaatorite poolt äraostetavad. - Toimetaja)

Kohtu poolt vastu võtmata hagi

Olen selles kohtuasjas tolle naisterahva esindaja ja puutusin kokku kogu kohtumenetluse  kulgemisega ning mul jäi vastuseta rida küsimusi.

Vastuseta jäi küsimus: miks ei toimunud ettenähtud tähtajal hagi tagamine? Vastavalt TsMS seadustiku paragrahvile 384(1) peab kohus määrusega lahendama hagi tagamise hiljemalt järgmisel tööpäeval. Kui kohus peab vajalikuks kostjapoolset selgitust, võib määruse koostada hiljem. Hagi tagamise määruse õigeaegne koostamine on väga vastutusrikas tegevus, sest vaidluses kinnisasjade üle võib õigeaegne käsutamise keelumärke seadmine ära hoida kostjapoolse edasise võõrandamistehingu ehk, maakeeli öeldes, korteri edasimüümise. Ka antud kohtuasjas taotles minu klient keelumärke seadmist korterile, mille ostu-müügi õiguspärasuse üle oli vaidlus.

Kohus tegi meile nädala pärast puuduste kõrvaldamise määruse (riigilõivu oli tasutud vähem). Selle aja jooksul aga oli toimunud edasimüük ja kinnistusse oli kantud omanikuna juba uus ostja.

Meid sellest ei teavitatud, ja vanaproua tasus samal ajal täiendava riigilõivu ning jäi kohtupoolset teavet ootama. Teade saabus kohtumäärusega 4 kuud hiljem, kusjuures asja menetlusse võtmisest oli keeldutud seoses sellega, et vahepealsel perioodil olid nii hagejale kuulunud esialgne korter kui ka pakutud väiksem korter omanikku vahetanud ja kinnstatud juba uute omanike nimele. Seega ei olnud enam asjakohane seda  hagi edasi arutada. Määruses on kirjas, et kuna menetlust ei algatatud, siis jätab kohus hagi tagamise läbi vaatamata.

Jah, selle 4 kuu jooksul oli toimunud vägagi palju muudatusi. Kahele korterile on tekkinud uued omanikud; ainult inimene, kes soovis saada väiksema korteri omanikuks ja vabaneda võlgadest, on nüüd lisandunud juba niigi suurele kodutute armeele.

Vägisi pähe tulevad küsimused

Minule kui juristile jääb arusaamatuks, kelle huve teenis selline pikk menetlusperiood, mis oli pealegi ühepoolne. Hageja ei tea siiamaani, millistel kaalutlustel kohus nii pikalt  menetlemiseks ja otsustamiseks aega võttis, ega tea samuti, millised olid siis vastaspoole seisukohad, millest kohus (arvatavasti) juhindus. Meie pöördumistele ei ole kostja vastanud ega mingisugustki teavet andnud.

Ka teine ülesseatud küsimus jäi vastuseta. Nimelt me taotlesime, et kohus selgitaks kostjalt välja, kuhu siiski laekus 170 000 krooni, mis vastavalt notariaalsele ostu-müügilepingule pidi olema pangaülekandega laekunud hageja kontole, mida aga tegelikult sinna ei laekunud.

Selle 4-kuulise menetlemise jooksul ei toimunud muud, kui kohtu poolt anti kolm määrust. Esimene seoses sellega, et riigilõivu tuli juurde maksta, teine seoses sellega, et ei tunnustatud skaneeritult saadud maksekorraldust riigilõivu tasumisena, ja kolmas määrus, juba lõplik, mis teatas, et nüüd on asjaolud muutunud ja kohus ei võta hagi menetlusse ning seega jätab ka hagi tagamise avalduse läbi vaatamata. Kohus soovitab pöörduda uue hagiga teistel alustel.

Selline võimalus on muidugi olemas, kuid ikkagi jääb üles küsimus: miks jäid antud protsessis inimese õigused kaitseta ja protsessi tagajärjel tekkis juurde uus kodutu?

Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, millega Eesti liitus juba 1996. a, artikkel 6 sätestab: igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis.

Inimõiguste  ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 1 aga sätestab: Igal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes huvides ja seaduses ette nähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides.

Inimene kaotas oma kodu. Kas see oligi kaotus üldistes huvides?

Küsimärgid jäävad.´

MAIE NUGIS, jurist

[fototekst]  KODUTUD: Kõigile, kes viimastel aastatel Balti jaamas käinud, on see paarike tuttav. On üsna võimalik, et ka nemad on kinnisvaraäri ning juristide rahateenimise masinavärgi hammasrataste vahel oma kodu kaotanud.

Jaga |