Meedia lööb valitsuse trummi

Olen osalenud üheksatel valimistel (nii kohalike omavalitsuste ja Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel) põhiliselt esinumbrina ja olnud kõik need aastad ka Keskerakonna juhatuse liige. Olen olnud ka Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees - samal ajal, kui Henri Kaselo oli piirkonna koordinaator. Täna töötab ta Brüsselis Siiri Oviiri nõunikuna ja kandideerib SDE nimekirjas.

Mingeid rahapakke pole KE piirkondades olnud, küll aga on neid olnud Reformil ja IRL-il

Kuid mina tahan täna meenutada, et tegime Henriga aastaid tagasi head koostööd, kõik sujus pingevabalt. No ei tea mina küll juhtumist, et meile anti mingeid rahapakke, no ei olnud! Põhiline jutt oli ikka selles, et peale tavapärase piirkonnaraha ei antud valimisteks mingeid vahendeid, nagu seda paistab maapiirkondades palju olevat oravatel ja IRL-il, kui kampaania mõõtmeid vaadata. See on ju silmnähtav vahe.

Erakonna nimekirja esinumber on ikka ise vaadanud, kuidas toime tulla, sageli ajalehti ise kokku pannes ja otsepostitust rahastades. Mind pole keegi sundinud seda repliiki kirjutama, kuid väidan, et sellist sularaha ei ole olnud ja koos Kaseloga piirkonda vedades pole mina küll seda näinud.

Ärge tellige enam Päevalehte!

Eesti Päevalehe pikaajalise tellijana loobusin just nüüd selle tellimisest ja soovitan seda teistelgi tellijatel teha. Olen ise hariduselt ajakirjanik ja näen, kui ühepoolset kontrollimata ja tasakaalustamata infot seal avaldatakse. Ega Postimeeski palju parem ole, kuigi nn Lausingi-Kaselo-Viisitamme juhtumis on Reformierakonna-sõbralik Postimees siiski olnud vaiksem.

Meie ajakirjandus ei aja meie oma Eesti asja, vaid omaenda asja. Eesti ajakirjandus on poliitikas peategelane, viskub ise valimisvõitlusse ja ütleb otse ära, keda peab valima ja keda paariaks tunnistama. Meie meedia on kompromissitult ühekülgne - parempoolne ja valitsustruu. Ja löönud läbi aegade parempoolset trummi.

Luige väljaanded pilluvad soppa

See on ka vilja kandnud: 22 vabadusaastast on 18 ja pool aastat võimul olnud nemad. Ja nende võimu tulemusi maitsevadki need Eesti inimesed, kel on väiksed palgad, kel pole tööd ja kes rändavad välja. Pensionidest pole üldse mõtet rääkida - need on tööinimestele alandavad. Selle kõik on põhjustanud Isamaa (Res Publica) ja Reformierakonna poliitika, ning neid on tõstnud võimule ajakirjanduse peavool.

Miks peakski tellima näiteks IRL-i poole padulookas Hans H. Luige „Eesti Päevalehte", mis paiskab aastaid vahetult enne valimisi (et suures kampaaniamöllus ei jõuaks Keskerakond enam vastuargumente esitada) mudasoppa tsentristide vastu, kelle eksistentsi mõte on välja kujundada riiki hoida suutev keskklass? Miks peavoolumeediale meeldib variant, kus on vähe rikkaid ja palju vaeseid, ning mis väikesele riigile üldse ei sobi?

Aga tagasi tulles kunagise noore sõbra Henri Kaselo juurde - ta võiks ikkagi ausaks jääda ja mitte lasta ennast nöörist tõmmata neil inimestel, kes Keskerakonnast lahkunud ja keda paremmeedia oskuslikult (kuid pealtvaadates haledalt) ära kasutab. Eesti inimesed sellest ainult kaotavad.

MARIKA TUUS-LAUL, Riigikogu liige

Jaga |