Ansip – riigieelarve puudujäägi isa

Siinkohal tsitaat Äripäevast, kes omakorda tsiteerib Ansipi sõnu Kroonikas: „Me ei kulutanud neid reserve, mis me Aivar Sõerdiga kahekesi aastatel 2006–2007 kogusime (Ansip virutab rusikaga lauale – Toim.), isegi keset kõige sügavamat kriisi ära, sest see polnud mõistlik. Nüüd vaatad, kuidas need reservid sulavad. Taavi Rõivas hakkas sellega otsast pihta…”

Kuna inimese mälu on tihti lühike ja valikuline, tasub ajas tagasi vaadata. Ansipi juhitud valitsuskoalitsioon lubas endale riigieelarve osas palju rohkem vabadust kui praegune süütu 0,25% puudujääk. Näiteks sobib hästi näide uuema majandusajaloo kõige mustema, 2009. aasta eelarve ümber toimunust. Eelarve võeti vastu 12. detsembril 2008, ligi kolm kuud pärast Lehman Brothers’i pankrotti, kui majandus oli sisuliselt hangunud. Sellele vaatamata kinnitasid rahvasaadikud eelarve tulupoole mahuks 97,8 miljardit krooni, koguni 15,3% rohkem, kui oli 2008. aasta eelarve laekumine. Ajalugu on unustanud, et ka see absurdselt ülepaisutatud eelarve oli defitsiidis – kulusid kavandati ligi 98,5 miljardi krooni eest, mis teeb defitsiidiks 0,65% – kaks ja pool korda rohkem kui praegusele koalitsioonile süüks pandav 0,25%.

 Defitsiidis olemine oli selle eelarve kõige väiksem probleem. Sisuliselt oli tegemist utoopiaga, mida polnud süveneva kriisi tingimustes võimalik ellu viia. Vastuvõetud eelarvet asuti viivitamatult kärpima, ja juba 20. veebruaril võeti vastu esimene lisaeelarve, kus tulusid oli vähendatud rohkem kui 9 miljardi ja tulusid üle 6 miljardi krooni (6,7%) võrra. See eelarve oli defitsiidis juba rohkem kui kolme protsendiga. Kuna majanduse allakäik jätkus täie hooga, pidi „krokodillide“ komisjon veel korra kogunema ja tuluprognoosi juunikuus veel nelja miljardi võrra kärpima. Kulupoole kärbe oli 2,5 miljardit krooni, mille tagajärjel suurenes defitsiit rohkem kui 5 miljardile kroonile (323 miljonit eurot), mis moodustas 5,66 protsenti kulupoolest. 2009. aasta lõpul hakkas kriis raugema ja eelarve tegelikuks laekumiseks kujunes 1,4 miljardit rohkem kui lisaeelarves prognoositud, mistõttu tegelik laekumine jäi planeeritud tuludele alla vaid nelja protsendiga.

Eelarve defitsiidi vankumatu vastase, praeguse valitsuse karmi kriitiku Andrus Ansipi juhitud koalitsioon võttis 2008. aasta detsembrist 2009. aasta juunini vastu kolm defitsiidis eelarvet. Defitsiit suurenes iga korraga – viimane versioon ületas protsendipunktides väljendudes 2018. aasta eelarve defitsiiti 22 korda ja isegi absoluutsummas umbes 13 korda, kuigi järgmise aasta eelarve on 9 aasta tagusest peaaegu poole suurem. „Ülaltoodut võib muidugi põhjendada kriisiga ja valikute puudumisega, aga 15% möödapanekut tuludes ainult selle kaela ajada ei saa: peamisteks süüdlasteks olid ikka populism ja ebaprofessionaalsus,“ kirjutab Piho.

Jaga |