Eesti on eesistumiseks valmis

Alustuseks kontsert

Eesti valmistub muidugi hoolega ning omal kohal on ka meelelahutuslik osa. Tallinnas Vabaduse väljakul toimub 29. juuni õhtul eesistumise algust tähistav suur tasuta kontsert, mis kantakse üle televisioonis. Lavale astub tuntud Eesti muusikuid, sündmuse tarbeks luuakse väljakule ka ainulaadne puitinstallatsioonidest linnaruumi-keskkond ja kohvikuteala. Linnarahvast tervitavad kontserdil Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Eesti peaminister Jüri Ratas.

Üles astuvad mitme põlvkonna tuntud Eesti muusikud ja ansamblid: Vaiko Eplik, Kadri Voorand ja Mari Jürjens koos Estonian Cello Ensemble'iga, Kukerpillid, Genka, Winny Puhh, Estonian Voices, Eesti Raadio Laste Laulustuudio, NOËP, Frankie Animal ja Miljardid.

Koostöös Tallinna Tänavatoidufestivaliga luuakse Vabaduse väljakule kohvikuteala, kus kõik huvilised saavad juba kontserdile eelneval pärastlõunal ning selle ajal ja järel Eesti erinevate rahvuskogukondade köökide ja pererestoranide poolt pakutavaga keha kinnitada ja aega veeta.

Eesistumise poolaasta

 1. juulist detsembri lõpuni on Eesti esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja rollis. See tähendab nõukogu seisukohtade kujundamist kõigi liikmesriikide huve arvesse võttes ja ise sealjuures neutraalseks jäädes.

Nõukogu eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Eesti võtab eesistumise teatepulga üle Maltalt, et see siis kuus kuud hiljem omakorda Bulgaariale edasi anda. Kolm järjestikust eesistujat lepivad omavahel kokku, millistele valdkondadele Euroopa tasandil rohkem tähelepanu pöörata. See tagab oluliste teemade püsimise fookuses järjest 18 kuu jooksul. Eesti kuulub ühte eesistujariikide kolmikusse Bulgaaria ja Austriaga.

Eesistuja roll

Eesistujariigi ülesanne on korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd: kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi ning selgitada aruteludes välja ühised seisukohad. Saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

Eesistumise ajal tuleb valmis olla ka ootamatute laiaulatuslike kriiside lahendamiseks, mis puudutavad suurt osa või kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Läti pidi näiteks oma eesistumise ajal 2015. aasta esimesel poolel tegelema nii ulatusliku migratsioonikriisiga kui ka Pariisis aset leidnud terrorirünnakuga ajakirjatoimetuse vastu.

Eesti eesmärk on olla asjatundlik, tõhus, avatud ja läbipaistva tööstiiliga eesistuja.

Osaliselt Eesti juba juhib EL-i tööd. Ministrid on Brüsselis Malta asemel juhtinud koosolekuid. Kohe pärast jaanipäeva võõrustatakse Riigikogus parema õigusloome direktorite ja ekspertide kohtumist.

Mida Nõukogu teeb?

Kui seadusi algatab EL-is Euroopa Komisjon, siis vastu võtavad neid võrdsete partneritena liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa kodanikke esindav Euroopa Parlament.

Euroopa Liidu Nõukogu istungitel kohtuvad liikmesriikide ministrid oma ametikaaslastega, et teha ühiseid ja oma riigile siduvaid otsuseid. Istungeid juhatab eesistujariigi vastava valdkonna minister.

Nõukogu istungitele jõudvad teemad valmistatakse ette valdkondlikes töörühmades, kuhu iga liikmesriik saadab oma esindaja. Ka töörühmasid juhivad eesistujariigi ametnikud, kelle ülesanne on selgitada liikmesriikide seisukohad ja juhtida arutelu ühiste otsusteni.

Eesistumise ajal tuleb Eesti ametnikel juhtida ligi 200 töörühma tööd nii Brüsselis kui ka Tallinnas.

Eestile olulised teemad

Valdav osa eesistujale lahendamiseks tulevatest teemadest pärineb eelmiselt eesistujalt. Siiski annab iga eesistujariik oma sisuprogrammis teada teemad, millele soovib rohkem tähelepanu suunata.

Eesti peamine ülesanne eesistujana on hoida EL ühtse ja otsustusvõimelisena. 12. jaanuaril kinnitas valitsus eesistumise prioriteedid: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa; turvaline ja kaitstud Euroopa; digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine; kaasav ja kestlik Euroopa.

Eesti eesistumist ning prioriteete on arutatud Riigikogus. Vahetult enne eesistumise algust valmib Eesti eesistumise sisuprogramm, mis koondab kõik need teemad, millele Eesti rohkem tähelepanu tahab suunata.

Tähelepanu on Eestil

Eesistumisega seotud kohustused panevad meid pooleks aastaks Euroopa Liidu eestkõneleja rolli, mis juhib riigile senisest oluliselt rohkem tähelepanu. Eesistumise ajal toimub Eestis üle 30 kõrgetasemelise kohtumise, visiidi ja konverentsi ning ligi 200 muud eesistumisega seotud üritust. See annab võimaluse tõstatada Eestile olulisi küsimusi ja algatada laiema mõjuga arutelusid, kutsudes siia mõjukaid arvamusliidreid kogu Euroopast.

Ühtlasi saab eesistumise ajal suurendada Eesti rahvusvahelist nähtavust kultuuris, ettevõtluses, infotehnoloogias, turismis, elamusmajanduses ning hariduses ja teaduses.

Kuna vahetult pärast Eesti eesistumist algab Eesti Vabariigi juubeliaasta, saab Eestit tutvustavad üritused osaliselt siduda ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise rahvusvahelise programmiga.

Eesistumise sisuprogramm

Enamiku küsimusi, mis eesistujana lahendada tuleb, saame pärandina eelmiselt eesistujalt. Samas on meil võimalik endal otsustada, milliseid teemasid soovime rohkema tähelepanu all hoida. Need teemad jõuavad Eesti eesistumise sisuprogrammi.

Eestile tähtsaid teemasid saame käsitleda eelkõige Eestis toimuvatel ministrite mitteametlikel kohtumistel, aga ka siin aset leidvatel kõrgetasemelistel konverentsidel ja seminaridel. Eesistumise sisuprogramm peab lähtuma eelkõige Euroopa Liidu institutsioonide töökavadest ja Eesti Euroliidu-poliitikast.

Rahvusvaheline programm

Eesistumise ja EV100 rahvusvahelise programmi eesmärk on tutvustada Eestit maailmas laiemalt. Programmiga toetatakse enam kui 150 kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiateemalise sündmuse toimumist välisriikides käesoleval ja järgmisel aastal. Sündmused valiti välja ligi 400 ettepaneku hulgast.

Välisprogrammi prioriteetsed sihtriigid on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kus Eestil on esindus, aga ka Eestiga samasse keeleperekonda kuuluv Ungari ja Eesti partner eesistumistrios Bulgaaria. Peale selle kuuluvad sihtriikide hulka Euroopa Liidu naabruses olevad riigid, kellega Eesti soovib rahvusvahelist suhtlust tihendada ning mõned Põhja-Ameerika ja Aasia riigid.

Euroopa suurlinnade avalikus ruumis tutvustab Eesti end loovlahendusega „Digi-tänavakunst“, kus grafiti on põimitud ajaloo ja digitehnoloogiaga. Autoriks on meie endi Estonian Banksy Edward von Lõngus.

AIVAR JARNE, Kesknädal

[fotoallkiri]    EESISTUMINE ALGAB: Peaminister Jüri Ratas ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron möödunud nädalal Pariisis valmistumas Eesti eesistumiseks Euroopa Liidus.

Jaga |