Mõni erakond võib kasutada häkkerite „teenuseid“

 Erinevalt viirusetõrjefirmade poolt alla laetavatest “värskendustest” pakuvad „tagauksed“ võimalusi ka kohalikele tegijatele ja rahakatele erakondadele. Mängu võidakse lasta VEB Fondi, Tallinna Sadama, Eesti Energia ja kümnete „ämmade“ kilekotirahad. Mõned erakonnad võivad kasutada häkkereid, kellel on teatud asutuses parajasti “näpud sahtli vahel”; nende käest saab varuvõtmeid odavalt. Või siis laenata kelleltki internetist raha eest üheks korraks „tagauste“ varuvõtit. Pakkujaid pidavat olema hulgem. Korraks juba valija arvutis sees olles, veeretatakse sinna Trooja hobune. Meenutuseks: Trooja, mida piirati tulemusteta 10 aastat, langes, kui Odüsseuse mehed öösel Trooja hobusest välja kargasid ja väravad seestpoolt avasid. Loomulikult on ka hulgemalt teisi võimalusi troojalase sokutamiseks arvutisse. Arvutist info väljasaatmine ja „tagaukse“ avamine on võrratult lihtsam, kui üle kaitsekraavide ja tulemüüride arvutisse pääsemine.

  Avarad võimalused nuhkimiseks

Tavaliselt haagib troojalane end mõne süsteemse protsessi külge, jälgib arvutikasutaja tegevust ning, võttes aeg-ajalt ühendust Peremehega, saadab Omaniku nime ja muud andmed ning uue „tagaukse“ võtme. Omaniku rahakott ja spämmisaatmine erakondi ei huvita. Neid huvitab vaid e-hääl ehk võim riigis. Tavaliselt teeb troojalane kõik, et tema olemasolu jääks arvuti omanikule märkamatuks, kuid mõned troojalased võivad näiteks välja lülitada arvutisse paigaldatud viirustõrje ja tulemüüri. Liikvel on ka seesuguseid troojalasi, mis on kirjutatud konkreetse isiku või ettevõtte arvutis nuhkimiseks ja mille olemasolust viirustõrjefirmad kunagi teada ei saa ning mida viirustõrjeprogrammid seetõttu ka ära ei tunne.

 Näoraamatu järgi määratakse kasutaja kombed ja vahelejäämisrisk. Edasi laetakse konkreetse kliendi arvutisse programm, mis suhtleb valijaga sarnaselt valimisserveriga. Kandib “vale” erakonna hääle “õigele” erakonnale. Või siis lihtsalt blokeerib “vale” hääle. Loomulikult toimub otsesuhtlus ainult Peremehe ja Omaniku vahel. Igasugused kontrollijad võivad sekkuda ainult kohtu loal või ilma loata, teades, et neid “seaduslikkuse riive” eest kinnimajja ei panda.

 Täiesti omaette teema on WiFi võrgud, mille kaitsetusest on kirjutatud palju artikleid. Eks pisut tülikas on aknaaluseid mööda kolada ja kaitsmata WiFi võrke püüda, aga püsivus viib sihile! Ikka lihtsam ja efektiivsem kui ukselt uksele käia. Eesmärgiks on ju ainult „tagaukse“ võti hankida. Kui noorbroilerite iPod’id või läpakad “hästi varustada” õige tarkvaraga, siis võivad nad rahumeeli kohvikutes aega viita, teadmata, millega nende arvutid omanikule märkamatult tegelevad.

  Mandaatide arv loeb!

Firmware (püsivara) on seadme püsimälusse salvestatud programm (tarkvara). Iga arvuti sisaldab Firmware'sid. Näiteks võrgukaardid, videokaardid, RAID-kontrollerid, kõvakettad, flash draiv’id, SSD-kettad, USB mälupulgad ja helikaardid omavad samuti sisseehitatud püsivara. Seadmete püsimälud on tänapäeval piisava mälumahuga, et sinna paigutada lisaks mida tahes ja kui palju tahes. Seadme püsimälusse salvestatud pahavaral on oluline eelis võrreldes tavaviirusega. Viirusetõrjeprogrammid, mis püüavad viiruseid vaid mälukandjate avarustel, üldjuhul ei oska ega suuda kontrollida püsimälu. Sinna salvestatud pahavara võib hoida Peremehe jaoks „tagaukse“ avatuna sama kaua kui seadet kasutatakse.

 Moodsatel aegadel on tekkinud üks iseäralik tarkvaraliik: reklaamvara, mis lubab teile maad ja ilmad kokku ning mida kindlasti soovitatakse alla laadida ja installida. Tegelikult võivad nad teile alla laadida lisaks muudele pahadele ka e-hääletuse pahavara. Super, kui inimene sellise „kingituse“ eest veel peale ka maksab!

 Millist pahandust teeksin täna mina, kui oleks tahtmist ja mõistus võtaks? Juba täna on teada, millised suuremad parteid järgmises Riigikogu valimises osalevad. Mulle sellest piisaks. Ei ole mingit vahet, kas 95-nda, “paha” erakonna kandidaadi hääl kanditakse 99-ndale, “hea” erakonna kandidaadile. Mandaatide arv loeb!

 Võimekad programmeerijad koostaksid programmi, mis mõistlikkuse piirides kannaks valimisserveris “pahade” parteide hääled ”headele”. Kogusumma peab klappima! Edasi on tarvis see programmikene sokutada võimalikult varakult valimisserverisse või “õigele” mälupulgale. Seda juba siis, kui keegi veel midagi kahtlustadagi ei oska. Programm peab oskama end kontrollijate eest varjata, ja kontroller on selleks parim koht. Programm käivitub täpselt ettenähtud ajal ja seejärel kaob jäljetult. Pärast töö tegemist.

 2015. aasta Riigikogu valimistel oleks piisanud vaid umbes 8500 ehk iga kahekümnenda e-hääletaja hääle asendamisest, et soovitud seltskonna edu oleks garanteeritud. E-hääletajaid oli 176 329.

KUIDO SÄDE, vaatleja

Jaga |