Ilves näitas end riigimehena

Ilvese sõnul on ebaselge, kuidas pagulaste Euroliidu riikide vahel jaotamise kvoodid välja selgitati; seetõttu on jaotussüsteemi suhtes lisaks Balti riikidele skeptilised teisedki. Samas möönis Ilves, et eesti paadipõgenike tausta tõttu ei saa ta Komisjoni immigratsioonipoliitika vastu olla, vahendab ERR Uudised.

 Kesknädal tunnustab presidenti selle eest, et ta tutvustas lääneeurooplastele Eesti tegelikku seisukorda. Pronksiöö sündmused tõestasid ju, et Eesti ühiskonnas olevad mõrad venekeelsete ja eestikeelsete vahel on suured. Parempoolsed poliitikud on aastate jooksul neid lõhesid oma isikliku häälesaagi kasvu nimel veelgi süvendanud. Keskerakonna pidev nurkasurumine kinnitab, et Eesti nn. eliit ei soovigi mõlema Eestis elava kogukonna sõpruse ja koostöö suurenemist.

 Saksamaa kantsler Angela Merkel tunnistas juba 2010. aastal, et Euroliidu püüded luua multikultuurilist ühiskonda, kus erineva kultuuritaustaga inimesed elaksid rahumeelselt koos, on ebaõnnestunud. Mis siis veel rääkida Eestist, kus vene- ja eestikeelsele kogukonnale lisaks peagi kinnitab tugevalt kanda kauge võõramaise taustaga rahvahulk.

 Kesknädal nõustub Ilvesega, et Aafrikast ja Lähis-Idast tulevate immigrantide suunamisel erinevatesse Euroopa riikidesse tuleb eraldi arvesse võtta sihtmaa ajalugu ja tausta.

 Lastekaitsespetsialist Kärt Mere tunnistas 2011. aastal Õhtulehes, et 35 000 täies elujõus noort inimest on taasiseseisvunud Eestis surnud vaesuse ja raske elu tagajärjel. Kõigepealt Isamaa ja seejärel Reformierakonna juhitud Eestis on elu muutunud väga julmaks oma rahva suhtes. Sellisesse keskkonda massiline immigrantide lisandamine tähendab vaid õli tullekallamist.

Jaga |