Tartut juhitakse pimesi

Probleeme on ikka ja alati ning ideaalset rahulolu ei saavuta ükski võim. Täiesti lubamatu on aga suhtumine, kus võimulepääsemiseks kasutatakse valetamist ja vassimist ning valijad ainult vahetult enne valimisi suhtluskaaslasteks kõlbavad.

Tartu linnavolikogus on palju diskussiooni ja omavahelisi vaidlusi tekitanud Keskfraktsiooni püstitatud haridusnõue linnavalitsuse liikmetele. Täiesti mõistetavalt seisab valitsev võim sellele vastu. Mõnes väiksemas omavalitsuses võib tõesti olla tasemel ja tore mees ka kohalik traktorist, müüja või pillimees, keda kõik elanikud tunnevad, kuid ülikoolilinna ei saa valitseda pelgalt toredate lubadustega: vaja on ka haridust, kogemusi, kvalifikatsiooni.

Lubadused lükkuvad tulevikku

Vaatleme lähemalt. Tartu linnavalitsus koosneb linnapeast ja neljast abilinnapeast. Kaks abilinnapead, kes on omandanud vähemalt magistrikraadi ja antud valdkonda ka juhivad, saavad oma ülesannetega hakkama teistest abilinnapeadest paremini.

Kõige tähtsamaks näoks on omavalitsuse tegevjuht ehk linnapea. Tema peaks käituma avatult, vääriliselt, eeskujulikult, kuid mitte laomehe kombel ust prõmmima ja uhkelt deklareerima, et tema opositsiooni või teatud huvigruppide esindajatega koostööd ei tee.

Eelmine haridusvaldkonna abilinnapea Jüri Sasi lahkus suurte skandaalipasunate saatel siis, mil kinkekaartide omastamine igapäevaküsimused ületas. Tänaseks juba 1,5-aastase kogemusega haridusvaldkonda kureeriv kehakultuuri tudeerinud abilinnapea Tiia Teppan lubas võimule saades Anne Noortekeskuse täielikku renoveerimist, mis hiljem hinnapoliitika ja mõistlikkuse tulemina asendus sootuks uue maja ehitusplaanidega. Eelmise aasta lõpul lükkus see ettevõtmine, nagu ka paljud teised Reformierakonna lubadused, tähtajatusse tulevikku. Ei aidanud siinkohal ka noortekeskuse toetajate häälekas piketeerimine volikogu istungi eel. Keskuse ehitamise mõte hääletati koalitsiooni poolt suure hurraaga maha.

Abilinnapea ja ämbrikolin

Saaga jätkus tänavu, mil noortekeskuse juht sunniti „poolte kokkuleppel" lahkuma. Noortekeskuses asuvad MTÜ-d tõstetakse samuti välja, ja nii peavad nemadki endale uue katusealuse leidma.

Proua abilinnapea ämbreid on teisigi. Eredaimalt meenub kindlasti Tamme Gümnaasiumi sunniviisiline „aitamine", mille käigus peab gümnaasiumiosa kolima Nooruse 9 majja. Ka see idee pälvis reformierakondlastest ja IRL-lastest poliitikute poolehoiu, hoolimata tõigast, et nii selle kooli õpilased, vilistlased, hoolekogu kui ka töötajad niisugusele mõttele vastu olid. Selle hoone ümberehitamine ja taastamine lähevad umbes sama kalliks, kui oleks praegusele koolihoonele juurdeehituse tegemine. Kui nüüd lisada ka ostuks kuluv raha, siis on talupojamõistusega küll selle otstarbekusest raske aru saada.

Endise Mart Reiniku Gümnaasiumi lammutamine andis valitsevale erakonnale uude nn gümnaasiumisse vähemalt direktorikoha - on alust arvata, et selline madalalaubaline ja läbinähtav töökohtade jagamine on rahade kantimise skeemi üks osi.

Lollus lolluse otsa

Rahandusvaldkonda on kureerima pandud võimas autoärimees Argo Annuk - 35-aastane bakalaureuseastme tudeng. Pole siis imestada, et Tartu linn elektrit ostab suurte linnade seast kõige kallimalt ehk 5,96 senti kWh. Paljukirutud keskerakondlik Tallinn ostab võrdluseks elektrit hinnaga 5,34 senti kWh. Nii kulutatava raha eest võiks näiteks tõsta kõikide Tartu lasteaednike palku või luua inimlikumad tingimused Anne Noortekeskusele.

Seda aga, et haridus alati haritust ei taga, tõendab ilmekalt kompassi pealt kella vaatav ja järjekindlalt linna põhimäärust eirav professorist volikogu esimees Mihhail Lotman. Tähtsaid linnaelu puudutavaid arupärimisi volikogusaali põrandale loopiv juht mõjub pigem Hollywoodi näitleja või koomikuna kui kriitikat taluva, linna arendada tahtva ja eeskujulikult käituda oskava liidrina.

Kõige markantsemalt iseloomustab linnavalitsuse suhtumist rahvasse rahanduskomisjoni esimehe Väino Kulli lause vastuseks endisele Anne Noortekeskuse juhile, kui too soovis komisjoni noortekeskuse huve kaitsma tulla ja selgitada, milleks on noortekeskusele teatud asju vaja. „Otsus on juba tehtud ja mind ei huvita kuraditki, mida te sellest asjast arvate!" ütles Kull.

Loodame, et ühel momendil hakkab huvitama!

SILVER KUUSIK, Tartu linnavolikogu liige

Jaga |