IRL ja Reform: riigi raha, las lendab!

Andmaks lehelugejatele avaliku raha kasutamisest laiemat pilti, on paslik meenutada üht arvamusartiklit, mille avaldasin Delfi portaalis eelmisel suvel, kuid mis on täiesti aktuaalne ka praegustes oludes.

Teatavasti sisustab sageli üks inimene oma eeskujuga ametiposti, ja palju aastaid hiljem, kui rajaleidja ise juba ammu uutel jahimaadel, tehakse seda tööd ikka tema eeskujul. Üheks selliseks ametiposti sisustajaks oli omal ajal 25-aastane Nõmme linnaosavanem Urmas Paet. Kes ei mäletaks üleüldist imestust, kui korraga hakkas Nõmme linnaosalehe igas numbris ilmuma uue linnaosavanema fotosid ja juhtkirju. Kõik, mis linnas hästi, osutus selle linnaosavanema teeneks. Toonast olukorda sobiks kokku võtma üks raadiouudiste-tegijate poolt eetris ette loetud libapressiteade – anti teada, et tänu Urmas Paedale tõuseb Nõmmel päike kümme minutit varem kui ülejäänud Tallinnas.

Kolm aastat pärast Paeta sisenes poliitikasse suurem seltskond tema eakaaslasi, kes nimetasid end Res Publica’ks. Nemad tõid kaasa masspostituse, majasuurused Juhan Partsi plakatportreed ja riigi poolt rahastatavate MTÜ-de kasutamise poliitilistel eesmärkidel. Raudne, Reinsalu, Parts ja Vaher lõid mittetulundusühendusi paremale ja vasakule. Nende sõber, Res Publica poliitikasekretär Kaur Hanson kasutas ära Lastevanemate Liitu. Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu postitasid valimiste eel oma valimisringkondadesse kirju, mille eest tasus Koduomanike Liit. Juhan Parts aga tegi viimaste valimiste eel valimisreklaami Kredexi raha eest, saates oma valimisringkonda Tallinna Kesklinnas, Pirital ja Lasnamäel laiali masspostituse, mis pidanuks sisaldama infot korterelamute rekonstrueerimistoetuse kohta, aga kus leidus ka minister Partsi pilt ja pöördumine ning mis ei maksnud kandideerijale endale mitte midagi. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel saab oma valimispiirkonnas lehte välja anda ka IRL-i liige Liisa Pakosta.

Ega IRL-i maruline riigiraha kasutamine oma poliitika rahastamiseks ole jätnud mõjutamata ka tema partnerit Reformierakonda. „Kui vaadata seda, mis erakonnast on meil sotsiaalminister, siis ma arvan, et tegemist on ühe järjekordse näitega, kus nö enda valitsemisalas olevat ressurssi üritatakse oma erakonna reklaamimiseks ära kasutada,“ hindas 2009. aastal Töömessi ümber toimunut valimiste hea tava valvur Marek Reinaas.

Reformierakond sellisest kriitikast ei heitunud. Vastupidi, ta sai aga ainult hoogu juurde, ning 2010. aastal reklaamisid juba Ansip ja Ligi end euroga. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse (MISA) nõukogu esimehe Laine Randjärve ja MISA juhataja, samuti reformierakondlase Tatjana Muravjova otsusel paigutati riigi raha venekeelsetesse filmidesse reformierakondlastest. Nii loodi isikufilmid tänastest Reformierakonna riigikoguliikmetest Tiina Lokk-Trambergist, Andrei Korobeinikust ja Mati Raidmast. Oma filmi sai ka keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, pealkirjaks „Keskkonnaministriga loodusest ja ilu olemusest“. Aasta tagasi Reformierakonnas veel heas kirjas olnud eurosaadiku film kandis aga pealkirja „Kristiina Ojuland maal, maa all ja merel“.

Mitte-eestlaste integratsiooniks mõeldud raha kasutati parteipropagandaks. Olukorra uurimiseks loodi komisjon, aga sinnapaika see sumbuski. Nende väärkasutuste taustal paistab endine Tartu linnapea Urmas Kruuse, kes linnaeelarvest toetatud triatloni reklaamplakatitel valima kutsus, tõesti lihtsalt sportlikke eluviise propageeriva omavalitsusjuhina, mis sest, et ise ta triatlonil ei osalenud.

Niisiis – avaliku raha kasutamise üle arutlejatel on, mille üle mõtiskleda. Küll aga kiputakse reegleid tõlgendama valikuliselt just siis, kui asi puudutab Tallinna linna ning selle juhte – kuid juba Cicero ütles „epistula non erubescit“ ehk paber ei punasta ja kiri kannatab kõik välja.

Eks suur suvi näitab kui tuliseks kujunevad vaidlused selle üle, kas Eesti pealinnal on õigus ise oma reklaamide üle otsustada või mitte. Eriti siis, kui konkureeriv ekspertiis lükkab süüdistajate väited ümber.

KESKMÕTE: Reegleid kiputakse valikuliselt tõlgendama just siis, kui asi puudutab Tallinna linna ning selle juhte.

KALLE KLANDORF, Tallinna abilinnapea

Jaga |