Leedu 20 aastat hiljem

LAINE TARVIS,      29. jaanuar 2003


11.-13. jaanuaril k.a toimus Leedu Seimi ja tema Euroopa Asjade Komisjoni initsiatiivil Vilniuses konverents ja Seimi pidulik istung Euroopa Parlamendi resolutsiooni 20. aastapäeva austamiseks ja Vilniuse 1991. aasta jaanuarisündmuste ohvrite mälestamiseks.

Nimetatud üritusele olid kutsutud Balti Assamblee Presiidiumi liikmed, nende hulgas ka allakirjutanu. Üritus oli väga hästi ja südamlikult korraldatud.
Balti riikide parlamentidest on ainult Leedu Seim seni Balti Assamblee üleskutsele nende tähtpäevade tähistamise osas reageerinud. Meedia ei ole neid nimetamisväärselt kajastanud.

Paljud asjad ununenud

Kui püüda vestelda nende sündmuste teemal, siis enamik ei tea, mida kujutas endast 45 Balti riigi kodaniku märgukiri (mida on kutsutud ka Balti Apelliks) ja sellele järgnenud Euroopa Parlamendi otsus. Rääkimata sellest, kes olid allakirjutajad ja kuidas kõik toimus.
Ajaloo õpetamine on eraldi teema, millest käesoleva artikli raames kirjutada ei jõua. Kõigepealt 45 allkirjaga märgukirjast ja Euroopa Parlamendi otsusest.
23. augustil 1979 möödus 40 aastat Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisest.
Seda kuupäeva kannab Leedu vabadusvõitlejate initsiatiivil koostatud märgukiri, millele kirjutas alla 45 Balti riikide vabadusvõitlejat, neist 38 Leedust, 4 Eestist ja 3 Lätist. Seda kirja toetasid Vene dissidendid eesotsas kuulsa inimõiguste eest võitleja Andrei Sahharoviga. Vene dissidentide abiga jõudis kiri ka välismaale. Märgukiri oli adresseeritud NSV Liidu valitsusele, Saksa FV valitsusele, Saksa DV valitsusele, Atlandi Harta allakirjutanud riikide valitsustele ja ÜRO peasekretär Kurt Waldheimile.
Eestist kirjutasid kirjale alla vabadusvõitlejad Mart Niklus, Endel Ratas, Enn Tarto ja Erik Udam. Ainsana ei ole enam meie hulgas Erik Udamit, kes suri 1990. a.
Märgukirjas nõuti Molotov-Ribbentropi pakti ja ta salaprotokollide kehtetuks tunnistamist, võõrvägede väljaviimist Balti riikidest, Balti riikide vabaduse ja iseseisvuse taastamist.

Esimene avalik protest

Memorandum oli esimene protest, mis sai laia rahvusvahelise vastukaja. Euroopa riikide poliitikud hakkasid tasapisi järjest rohkem tähelepanu pöörama okupeeritud Balti riikidele. NSV Liidus algasid allakirjutajate ja toetajate arreteerimised, küüditamised, eksiili saatmised ja emigreerumised. Mida arreteerimised tähendasid, seda näidati meile Vilniuse KGB muuseumis, kuhu korraldati ekskursioon konverentsist osavõtjatele.
Euroopa riikide poliitikute eestvedamisel jõudis Balti riikide olukorra küsimus Euroopa Parlamendi päevakorda. Selle küsimuse menetlemise aktiivne eestvedaja ja ettekandja seal oli Euroopa Parlamendi liige Otto von Habsburg (1912. aastal sündinud Austria-Ungari kroonprints).
13. jaanuaril 1983, seega 20 aastat tagasi, võttis Euroopa Parlament vastu "Resolutsiooni olukorrast Eestis, Lätis ja Leedus". Resolutsioonile järgnesid mitmed edasised sündmused kuni Balti riikide iseseisvumiseni välja. Balti riikide vabanemise teema oli tõeline väljakutse Euroopale inim- ja rahvuslike õiguste vallas, mõjutades oluliselt Euroopa tulevikku.
Eelmisel nädalavahetusel Vilniuses toimunud 45 märgukirja ja Euroopa Parlamendi resolutsiooni aastapäeva tähistamise üritus oli väga esinduslik. Kohal oli 18 aastal 1979 märgukirjale allakirjutanut ja seda toetanud vabadusvõitlejat, Euroopa Parlamendi asepresident Guido Podesta, Otto von Habsburg, Balti Assamblee koostööpartnerite - Beneluxi Parlamentidevahelise Konsultatiivnõukogu, Põhjamaade Nõukogu, Leedu ja Poola Seimide Assamblee - delegatsioonid, endine Islandi välisminister, praegune Islandi suursaadik Soomes Jon Baldvin Hannibalsson. 11. veebruaril 1991. aastal võttis Islandi parlament (Althingi) vastu resolutsiooni, milles avaldas toetust Eesti, Läti ja Leedu iseseisvusele, rõhutades rahumeelse lähenemise ja läbirääkimiste olulisust selle saavutamisel. Esimese riigina taastunnustas Island Balti riikide iseseisvust augustis 1991.

Vabadusvõitlejaile jagati ordeneid

Leedu president autasustas märgukirjale allakirjutanud vabadusvõitlejaid ja Vene dissidente ordeniga. Neid postuumselt, keda elavate hulgas enam ei ole.
Leedu Seim ja Leedu Genotsiidi ja Vabadusvõitluse Uurimiskeskus andsid välja raamatu pealkirjaga "Freedom of Baltics. Responsibility of Europe", mis annab hea ülevaate vastupanuliikumisest Leedus, KGB terrorist, Euroopa Parlamendi tööst Balti riikide vabaduse saavutamise teel, märgukirjale allakirjutanute elulugudest ja saatusest.
13. jaanuaril toimus Leedu Seimi pidulik istung, kus mälestati ka 1991. aasta Vilniuse veriste jaanuarisündmuste ohvreid.
Seim võttis oma pidulikul istungil vastu deklaratsiooni, avaldades tänu kõigile vabadusvõitlusest osavõtnutele ja maailma riikidele, kes ei tunnistanud Balti riikide anastamise poliitikat, samuti Euroopa Parlamendile 13. jaanuari 1983. aasta resolutsiooni eest, samuti märkides vajadust töötada aktiivselt Euroopa Liidu suunal ja soovitades elanikkonnal aktiivselt osaleda referendumil, väljendamaks oma seisukohta Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses. Nimetatud referendum toimub Leedus selle aasta maikuus, Eestis ja Lätis septembris.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)