Tallinna Televisioon puhastab teleõhku

Kui eelmise aasta suvel kadus Eestis õhu kaudu leviv TV analoogsignaal, lubas valitsuskomisjoni esimees, et peagi on meie digitaalses vabalevis juba 8-10 kanalit. Paraku lahkusid õige pea vabalevist kommertskanalite rööbikkanalid ning täna räägitakse teleringkondades elavalt sellest, et ka Kanal 2 ja TV3 ise kaaluvad vabalevist lahkumist. Juba esitati Kultuuriministeeriumile omamoodi ultimaatum, et kaabellevi operaatorid peaksid hakkama neile programmi edastamise eest tasuma.

Seni on kommertskanalid pidevalt väitnud, et toodavad oma programmi vaid reklaamitulude arvelt. Kui Tallinna Televisioon poleks suvel saanud vabalevi luba, olnuks peagi vabalevis vaid ETV ja ETV2, aga võib-olla oleks kadunud ka ETV2, sest levikulud oleksid ERR-ile ju hüppeliselt kasvanud. Eesti ringhäälingupoliitika on totaalselt läbi kukkunud, võib teha karmi järelduse.

TTV vabalevisse minek

on sisuliselt meie digitaaltelevisiooni projekti päästerõngas ning võib peagi olla ka sisuliseks materiaalseks toeks sellele, et üleriiklik ETV saaks üldse vabalevis jätkata. Probleem on aga märksa tõsisem, sest vabalevi väljasuremine tähendaks ka seda, et suur osa maaelanikest jääks üldse telepildist ilma. Teisalt ka meie rahvuslik ja uuenematu ressurss ehk sagedusvahemikud jääksid aastateks kasutamata, sellega aga muutuks lausa võimatuks Eesti vabalevikanalite arendamine ja siirdumine tänaseks Euroopas juba standardseks kujunenud HD-formaati. Eesti elanikkond ei suuda lihtsalt ülal pidada õhu kaudu levivais tasulistes pakettides levitatavaid HD-kanaleid, rääkimata sellest, et ka seniste tasuliste digipakettide kuutasud tõuseksid märgatavalt, kui kommertskanalid hakkavad levitajatelt nõudma (kütuse)tasu oma kanalite näitamise eest.

Lõppmaksjaks jääks igal juhul seesama tavaline eestlane, eelkõige just maaelanik, kelleni ei ulatu veel kaua mingit arvestatavat telekaablit. Varsti jääksidki alles vaid suurte rahvusvaheliste kettide edastatavad kehvade eestikeelsete subtiitritega nišikanalid, nagu neid meie kaabel-TV pakettides on juba praegu tosina jagu.

Kuidas see mõjuks rahvuslikule meediamaastikule ja meie kultuurilise identiteedi säilitamisele? Raske ette kujutada. Tagajärjed oleksid ilmselt hullemad kui Hollywoodi laiatarbefilmide pealetung meie kinoturule iseseisvusaja alguses, kui nii mõnigi kino häälestus ümber pornole, et ellu jääda.

TTV vabalevi on iga eestlase huvides

Muide, sageli on meediakanaleis ja linnavolikogu opositsioonis kritiseeritud, milleks linnatelevisioonile üleriiklik vabalevi. Selle üle on asjatundmatult spekuleeritud ja esitatud pahatahtlikke versioone. Vastus on imelihtne. Eestis pole kunagi jagatud regionaalseid vabalevi litsentse. Nii et midagi muud taotleda polnud võimalikki. Tallinna Televisiooni eesmärk oli ja on rahvuskultuuri säilitamine ka suurtest linnadest eemal, et iga eestlane ja eesti keelt oskavad mitte-eestlased saaksid tasuta jälgida meie kultuuriliselt, harivalt ja informatiivselt rikast omamaist ja -keelset programmi. Koos sellega avanes võimalus edastada TTV-d kõigis digitaalseis kaabel- ja analooglevi kanaleis, pealegi nende põhipakettides. Taas sääst vaatajale.

TTV eesmärk oli päästa Eesti telemaastik kokkukuivamisest ja väljasuremisest. Leiame, et oleme selles õnnestunud.

Ent küsimus pole vaid valitsuse digiprojekti päästmises. Erapooletud meediakriitikud on ammu täheldanud Eesti meedia järkjärgulist siirdumist teatavasse vaikivasse, stagneerunud olekusse, kus nn peavoolumeedias harrastatavale temaatilisele ümarusele ja vastuoludeta valitsusmeelsusele pole enam peaaegu ühestki kanalist leida sisulist alternatiivi. Mõne ajakirjandusinimese meelest on meie meediapilt hakanud üha rohkem meenutama Venemaa riiklike meediakanalite pakutavat kompromissitut Kremli-kesksust või meil siis õieti Stenbocki-kesksust. Teame, milleni vaba ajakirjanduse tasalülitamine on idanaabri juures viinud. TTV ei tahaks, et rahulolematus võimupoliitikaga viiks inimesi tänavaile, vaid soovib, et see tooks ajakirjandusse ja eelkõige televisiooni tagasi konstruktiivse diskussiooni, erinevate maailmavaadete kajastamise (ka ilma DASA-deta) ning erinevate huvide reaalse esindamise.

Justnimelt TTV tagab täna ajakirjandusvabaduse potentsiaalse ja loodetavasti ka reaalse jätkumise. Seda meie oponentide, väiklaste kiusajate ja arutute blokeerijate kiuste.

Meie sallimatud vastased

ehitavad mingit Hiina müüri meie kui tegeliku ajakirjandusvabaduse esindaja blokeerimiseks. Ent kahtlemata ei kõhkle meie ajakirjanikud vajadusel seda müüri lõhkumast. Sellele viitasin ka oma 29. oktoobri kirjas Postimehe ja Eesti Päevalehe arvamustoimetuste juhtidele, mille Delfi keeras pea peale ehk esitles minu murelikku märguannet sõjakuulutusena kogu meediale. Tegelikult oli see TTV veel üsna leebe hoiatus - meiega padupoliitilise sõdimise jätkamine toob lõpuks kaasa ka selle, et meiegi oleme sunnitud loobuma oma senisest tasakaalustatusest ning andma pahatahtlikule tagakiusamisele ajakirjandusliku vastulöögi. Üheski vabas euroopalikus ühiskonnas ei tohiks kunagi kujuneda ainsa poliitilise või meediatõe monopoli, nagu näeme valdavalt tänases peavoolumeedias. Krooniks vaba ajakirjanduse tagakiusamisele oli ETV „Foorumi" saates vaatajaile lansseeritud küsitlus, kas Tallinna Televisioon tuleks kinni panna. Selle peale tekkis küll tahtmine esitada politseile avaldus ERR-i vastu - ajakirjandusvabaduse mahasurumise ja vaenu õhutamise pärast. Hoidsime end tagasi, sest olime Delfist lugenud kunagise komsomolijuhi, tänase Reformi-liidri Valdo Randpere „verist" avaldust, mille pealkiri nõudis TTV mahatapmist.

Olen viimase seitsme kuu jooksul

korduvalt mõelnud, miks minu kui ajakirjaniku ligi 40-aastane usk ajakirjanduse kui neljanda võimu võimekusse on viimasel ajal kõikuma löönud. Miks mu kolleegid, kellega olen palju aastaid suhelnud kui arukate inimeste ja vabade kodanikega, nüüd sülitavad tuld ja tõrva minu ja TTV pihta ning püüavad igal võimalikul moel isoleerida, blokeerida, tasalülitada meie programmi levikut, peita seda vaatajate eest, maha vaikida või diskrediteerida, ehkki teeme täna rohkem kultuurisaateid, kui kõik teised telekanalid kokku?

Meil on kavas ligi 40 sarisaadet. Teeme ainsana igapäevaseid uudiseid Tallinna rikkalikust kultuurielust, sh kajastasime Euroopa kultuuripealinna sündmusi. Kuuldavasti pidi kultuuripealinna sihtasutus selle eest ETV-le koguni peale maksma, et saada mullu suvel mõne nädala jooksul olla seal eetris lühiülevaatega toimunust. Paraku kujunes sellest TV-farss, mitte järjekindel ja sisukas saade nagu oli meie „Kultuurimeeter", mis oli eetris koguni kaks korda nädalas; rääkimata erisaadetest ja kultuurisündmuste ülekannetest, millest polnud muudes kanaleis jälgegi.

Uus aasta toob uued eesmärgid

Tallinna Televisioon on kujundanud telemaastikul oma kaaluka ja kasvava positsiooni. Viimased EMOR-i telemõõdiku näitajad osutavad, et 1. detsembrist kuni 1. jaanuarini oli meie kanalil pool miljonit vaatajat, päeva keskmine vaatajaskond oli 75-80 tuhat ning detsembris ületas mitmel päeval vaatajaskond 100 tuhande piiri, sealhulgas 31. detsembril senise rekordnäitajaga - 131 tuhat vaatajat.

Oleme seega alates suvest kasvatanud oma vaatajaskonna kahekordseks. Parimate kontsertide ülekannet 31. detsembril jälgis üle 50 tuhande vaataja ja isegi uudistetoimetuse aastakokkuvõte kl 21.30 pälvis enam kui 50 tuhande vaataja tähelepanu, ehkki teame, et mõne telekanali iganädalased arutelusaated saavad vaid keskmiselt 30 tuhat vaatajat.

Kui Priit Simson 3. jaanuari Eesti Päevalehes aastavahetuse telekavasid arvustades heitis suuremaile telekanaleile ette „põhu näitamist", selle asemel et näidata omamaiseid lemmikuid, siis oleks tal tarvitsenud vaid avada TTV kanal, kus läbi päeva näidati koduste parimate ansamblite ja solistide live-kontserte. Paraku ei jätkunud temalgi TTV hea kava kohta ühtki sõna. Huvitav, miks?

Inimeste usaldus TTV suhtes kasvab

Tallinna Televisiooni programmi usaldab tavaline televaataja üha rohkem, sest me ei määri kellelegi pähe valmistõdesid ega võimukuluaarides sepitsetud teooriaid. Ei püüa me vaatajaid ka kistud naljade ega õllekannutaguste „mõttevahetustega", nagu toimisid 2011-ndal nn suured kanalid.

Parim näide TTV sõltumatuse kohta on tele-eetris kõige otsekohesema saate „Vaba Mõtte Klubi" vaatajaskonna järjekindel kasv. Detsembris jälgis seda juba kuni 30 tuhat vaatajat. „Vaba Mõtte Klubi" jätkub ka uuel aastal üle nädala ehk 9. ja 23. jaanuaril. Tegu on poliitiliselt täiesti sõltumatu seltskonnaga, mis koosneb peamiselt valimistel üksikkandidaatidena osalenud arvamusliidreist, kelle juttu juhib Ajakirjanike Liidu esimees Peeter Ernits.

Uue aasta suurimad uudised

ongi seotud uudistesaadetega. 2. jaanuarist on eetris lühiuudised kl 18.20 (kordusena kl 19.20), pikemad uudised (kl 20.30) korduvad ööprogrammis ja järgmisel hommikul kl 9.00.

TTV hakkab üha rohkem vahendama uudiseid mujalt Eestist ning sügisest ehk ka välisuudiseid, kui saame tihedama kontakti Euroopa linnatelevisioonidega. Praegu vahetame aktiivselt saateid Helsingi linnatelevisiooniga Stadi.TV.

Maikuus on kavas EACTV (Euroopa linnatelevisioonide assotsiatsioon, mille liikmeks TTV kevadel astus - Toim.) liikmesorganisatsioonide esindajaid kutsuda Tallinna ühisseminarile. Linnatelevisioonid kõikjal Euroopas toovad uudiseid ja kohalikke sündmusi lähemale nende linnade elanikele, aga levitavad oma programmi sageli ka regionaalselt.

Teine strateegiline arengusuund TTV-le on meie linna esindavate sportlaste ja võistkondade tegevuse ja mängude kajastamine. VTB Ühisliiga korvpalliülekannetele lisandusid detsembris Eesti meistrivõistlused iluuisutamises ning 14 tundi ülekandeid Eesti meistriliiga jalgpallimeeskondade talviselt saaliturniirilt.

Loodetavasti pääseme alanud aastal ka n-ö majast välja ning võime kajastada väljakualade jõukatsumisi. Spordiülekanded toovad meile ohtralt uusi vaatajaid, eriti nooremate meesvaatajate seast. Suurim vaatajaskond on siiski keskealised (35-54 aastat), kus meeste ja naiste osa on praktiliselt pooleks. Ehkki meie saated on eesti keeles, moodustavad siiski viiendiku vaatajaist mitte-eestlased. Seoses vabaleviga on meil väljaspool Tallinna isegi rohkem vaatajaid kui pealinnas endas, eriti agaralt jälgitakse meid Põhja- ja Lääne-Eestis.

TTV on telekanalite konkurentsis reaalne tegija, ning seda meie suunas jätkuvast poripildumisest hoolimata. Ent võib-olla just tänu viimasele? Üha enam Eesti inimesi saab aru, et peavoolumeedia tõrjuv suhtumine peegeldab hoopis küpsevat sisulist konkurentsi, eelkõige programmi sisukuse ja kultuuri osas.

MART UMMELAS, TTV peatoimetaja

[esiletõste]

Viimased EMOR-i telemõõdiku näitajad osutavad, et 1. detsembrist kuni 1. jaanuarini oli meie kanalil pool miljonit vaatajat, päeva keskmine vaatajaskond oli 75-80 tuhat ning detsembris ületas mitmel päeval vaatajaskond 100 tuhande piiri, sealhulgas 31. detsembril senise rekordnäitajaga - 131 tuhat vaatajat.

[pildiallkirjad]

MÕTESTAVAD ASJU LAHTI: Aastat kokku võtvas uudistesaates esinesid TTV-s Ignar Fjuk, Aivar Riisalu ja Hardo Aasmäe.

ILUSAD HETKED: Ott Leplandi ja Birgit Õigemeele jõulukontsert jõudis ka TTV vaatajateni.

TTV SPORDIFÄNNID: Detsembri viimasel päeval oli eetris spordiaasta kokkuvõte. Stuudios Revo Raudjärv, Maxim Tuul ja Jaan Männik. Arhiivifoto

Jaga |