Arsti nõuanne

Maie Jürisson,      13. juuli 2005


Mis on valgusallergia ja kuidas see mõjub inimesele?
Päikeselt lähtuval elektromagnetkiirgusel on väga lai spekter, mis hõlmab kiiri lainepikkusega 200–5000 nanomeetrit (nm). Maale jõuab spektri laineala 290–3000 nm, millest osa on ultraviolettkiirgus, osa nähtav valgus, osa infrapunane kiirgus ehk soojuskiirgus. Ultraviolettlaineala jaguneb A-, B-, C-kiirguseks, millest lühima lainepikkusega (200–290 nm) ja kahjulikem on ultraviolettkiirgus C (UVC), mis neeldub osoonikihis. UVC kahjulikkus seisneb DNA ja rakkude otseses hävitavas ehk teisisõnu vähkitekitavas toimes.
Ultraviolettkiirgus B (UVB) lainepikkusega 290–320 nm tekitab päikesepõletust, kutsub esile naha fotovananemist ja parkumist. UVB, eriti selle lühema lainepikkusega ala on samuti kantserogeenne.
Ultraviolettkiirgus A (UVA) lainepikkusega 320–400 nm jõuab kogu UVK spektrist Maale kõige rohkem. UVA tungib teistest UVK lainepikkustest sügavamale nahka ning on võimeline esile kutsuma päikeseallergiat ja fototoksilisi reaktsioone nahas.
Ultraviolettkiirgusest põhjustatud ülitundlikkust esineb ligi 10–20% inimestest. Vahel harva võib ka nähtav valgus põhjustada ülitundlikkust. Ultraviolettkiirgusest ja valgusest esilekutsutud reaktsioone, mis avalduvad eelkõige erineva intensiivsusega nahalöövetena, nimetatakse valgusülitundlikkuseks.
Kõige sagedam valgusülitundlikkuse vorm on mitmekujuline valguslööve, mis enamasti avaldub kevade või suve alguses avatud ja etteulatuvatel nahapiirkondadel (nina, põsesarnad, kõrvalestad) punaste laikude ja sõlmekestena, mis võivad ka sügeleda. Suve edenedes kaebused enamasti kaovad.
Rida erinevaid nahahaigusi võivad samuti ägeneda ultraviolettkiirguse tõttu. Nende seas on nii allergilisi kui ka mitteallergilisi haigusi: roosvistrik, erütematoosluupus, herpes, atoopiline, seborroiline nahapõletik ja psoriaas.
Kui valgusülitundlikkus on tingitud keemilisest ainest, mis on sattunud nahaga kontakti, on tegemist valguskontaktdermatiidiga, mis olemuselt võib olla kas allergiline või toksiline. Toksilise valguskontaktdermatiidi tüüpiliseks näiteks on karuputke esile kutsutud äge nahapõletik, mida iseloomustavad taimega kokkupuutunud nahal tekkivad punetus, suured villid ja neile järgnevad kauakestvad pigmendilaigud. Looduslikult kasvavatest taimedest võivad samasugust fototoksilist nahapõletikku tekitada ka teised putkeliigid, aiataimedest veel kirikakrad, petersell, seller, till, porgand.
Tähelepanuväärne on, et näiteks kosmeetikatoodetele (kreemid, lõhnaveed, parfüümid, habemeajamisveed) lisatud lõhnalisandid võivad põhjustada koos ultraviolettkiirgusega (päikesega, solaariumiga) allergilist valguskontaktekseemi. Näiteks habemeajamisvedelikule lisatav muskuselõhn. Teine sagedam valguskontaktallergiat põhjustav lõhnalisand on peruu palsam. Seepärast ei olegi hea päevitama minnes end lõhnastada.
Teisi valgusallergia vorme esineb küllaltki harva. Allergia nähtavale valgusele, mida põdes Hannelore Kohl, on veelgi harvem.
Päikesest ja ultraviolettkiirgusest põhjustatud kõige tavalisem nahaprobleem on põletus.
Teine nahaprobleem, mida seostatakse päikesekiirgusega, on naha enneaegne vananemine ehk fotovananemine. Elu jooksul saadud ultraviolettkiirguse kogudoosil on seos suurenenud nahavähi riskiga, kusjuures suureneb nii melanoomi kui ka mittemelanoomsete kasvajate risk. Eriti tugev korrelatsioon on leitud lapsepõlves saadud päikesepõletuste ja nahakasvajate vahel.
Seepärast tuleks kuni pooleaastaseid lapsi päikese eest hoida.
Parim kaitse päikese eest on päevitamisest (päikesest) hoidumine. Päevitamise pooldajad võivad selle kasulikkust seletada näiteks D-vitamiini tekkega nahas päikesekiirguse toimel, kuid D-vitamiini vajaduse katab väidetavalt juba pooletunnine väljasviibimine, sest ultraviolettkiirgus on pidevalt olemas.
Teine viis on kasutada kaitsvat riietust.
Kolmas meetod seisneb päikesekaitsekreemide kasutamises. Soovitatakse suurema päikesekaitsefaktoriga kreeme.
Kasulik on teada, et päikesekiirgus on tugev, kui sinu vari on sinu pikkusest lühem, enamasti on see silmaga hästi märgatav. Oluline on arvestada päikese kahjuliku toimega eelkõige enne päevitama asumist ja kasutada UVA ja UVB blokaatoriga päikesekaitsekreeme, pidevalt lahtiseid nahapindu võib aastaringselt nendega kaitsta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)