Vajame korteriühistute abistamise riiklikku keskust

Kahjuks on korteriühistute haldamine kontrolli ja ühistute tegevust reguleeriva õigusloome puudumisel ise raskes olukorras. Tsiviilõigus ja elamumajanduse alased seadused on paljude muutmiste tõttu keerulised ja tihti vastuolulised, mis loob soodsa pinnase kuritarvitusteks. Kuna töötan sel alal juba üle 10 aasta, olen aeg-ajalt taoliste juhtumitega kokku puutunud. Seepärast olen palju kordi pöördunud kohalike võimude, Tallinna linnavalitsuse ja riigiasutuste poole, et kutsuda neid üles koostööle probleemide lahendamisel. Selleks et saada vajalikku tulemust korteriühistute tegutsemise reguleerimiseks ja kontrollimiseks, ei piisa tegelemisest iga ühistuga eraldi - on vaja üldist lähenemist.

Praegu on pakilisim ettepanek korteriühistute abistamise riikliku keskuse loomine, kus struktuuri põhiüksusteks oleksid juriidiline, tehniline ja rahandusosakond.

Juriidiline osakond

peaks tegelema korteriühistute õigusalaste küsimustega, aga ka korteriomanike ja juhatusliikmete nõustamisega. Oluline oleks, et ühistute abistamise riiklik keskus võiks nõustada maksevõlglasi, mis on praegu väga valus teema.

Juriidiline osakond võiks läbi vaadata ühistute vaidlusaluseid avaldusi, et leida kohtueelseid lahendeid (niisugune positiivne praktika on juba töövaidluste komisjonil). Nii saaks keskus vähendada kohtuasjade arvu ja koostada ühistute jaoks lahendite statistika, mis tunduvalt kergendaks nii kohtute kui ka ühistute tööd.

Kuid juriidilise osakonna üheks tähtsamaks lüliks oleks olemasoleva seadusandluse parandamine ühistute kui struktuuriüksuste töö kergendamiseks.

Tehniline osakond

peaks lahendama kinnisvara hooldamise küsimusi. Üks põhiülesanne oleks seadusandluse ja normatiivaktide täitmise kontroll. Kahjuks selline kontrollorgan meie riigis praegu puudub. Ühistute abistamise keskuse tehniline osakond peaks korraldama planeeritavate remonditööde hankeid, tehes ära konkursi eeltöö (projekti kontrollimine, tehnilise järelevalve valik, konkursi väljakuulutamine). See võimaldaks leida tööde teostamiseks usaldusväärse partneri, kel oleks staaži, litsentsi ja kogemusi, ning mis eriti tähtis - väldiks riigivõlglaste väljavalimist. Samuti oleks tagatud aus valik konkursi alusel.

Rahandusosakond

peaks eelkõige tegelema korteriühistute finantstegevuse analüüsiga. Osakond võiks osutada abi neile korteriühistutele, kes soovivad saada rahalist abi Euroopa fondidest ja Kredexi-taolistest asutustest. Osakonna korraldatud sõltumatu audit aitaks ühistutel vältida kohtuprotsesse ja trahve.

Keskuse iga osakond võiks ja peaks koolitama ühistutega tegelevaid inimesi. Muidugi ei ole võimalik mõista ühistute töö iseärasusi ja muresid ilma nendega pidevalt töötamata. Kinnisvarahalduse kitsaskohad ja nende lahendamise parimad võimalikud variandid selguvad ainult pidevas läbikäimises ühistute esindajatega.

Sellepärast tahame koos Tallinna linnavalitsuse nõuniku Jelena Kalbinaga ja elamuteliiduga hakata korraldama regulaarseid kokkusaamisi, kus oleksid esindatud ka korteriomanikud, kohalike võimude ja riigivõimu esindajad. Vastastikused kohtumised aitavad kaasa dialoogile, värske informatsiooni kiirele levimisele, ettevõtmiste tulemuste hindamisele ja edasiste sammude kavandamisele.

Lõppude lõpuks saavad inimesed nii oma arvamuse välja öelda ja taastada usu õiglusesse. Projekti rakendamisel loodame korteriomanike suurt osavõttu ja toetust. Usume, et sellised kokkusaamised hakkavad toimuma üsna sageli ja et me lõpuks jõuame soovitud tulemusteni.

Tänaseks on täiesti selge, et riik ei oleks tohtinud jätta korteriühistuid omapead. Mitme astme kohtutes on tohutu hulk korteriühistute tegevusega seotud kohtuasju. Konfliktsituatsioonide vältimiseks võiks keskusel olla õigus nende probleemide iseseisvaks lahendamiseks.

Muidugi on projekti autor huvitatud elanike endi suhtumisest sellesse küsimusse. Ühiskonnas leidub nii ettepaneku pooldajaid kui ka vastaseid. Meid huvitavad mõlema poole seisukohad.

Palume saata oma arvamused aadressil: jurist@haaberstihaldis.ee

ERIKA SCHOLLER

Keskerakonna Kristiine piirkonna juhatuse liige

[esiletõste]

Riik ei oleks tohtinud jätta korteriühistuid omapead. Mitme astme kohtutes on tohutu hulk korteriühistute tegevusega seotud kohtuasju.

Jaga |