Isamaalased kui keeleküsimuse kameeleonid

VÄRNER LOOTSMAN,      22. jaanuar 2003


2003. aasta esimesel laupäeval kogunesid isamaaliitlased, kes tundsid muret oma erakonna allakäigu pärast. Ilmselt seal sündiski avaldus, sooviga sõlmida kõigi Eesti erakondadega kokkulepe Eesti keele- ja kodakondsuspoliitika suhtes.
Järjekordselt hakkas Isamaaliit viletsasse seisu jäänuna põristama rahvusluse propagandatrumme. Meenutaksin Anna Haava luuletust aastast 1900 "Köögis seisab":

Köögis seisab - ootab, ootab
meie armas emakeel.
kulla härrad, prouad, preilid,
laske tuppa eesti keel.
Laske tema lausa saali,
paluge ta laudagi -
imelikud eesti saksad,
võtke mõistust vähegi.

101 aastat hiljem, aastal 2001 olid just isamaaliitlased ja võimulolev kolmikliit need, kes põhiseaduse § 6 deklareeritut eirates hakkasid muutma keeleseaduse põhimõtteid. Isamaaliitlane Kadri Jäätma, mõõdukas Tõnu Kõiv ja reformierakondlane Paul-Erik Rummo olid tankistideks, kui nende emaparteid kaotasid Riigikogusse ja kohalikesse volikogudesse kandideerijate keelepiirangud. Võimaldades umbkeelsete pääsu võimule.
Tulemusi on juba näha. Paljud tuttavad haldus- ja volikogude liikmed kurdavad, et pärast viimaseid kohalikke valimisi on poliitikasse sattunud inimesi, kes ei saa aru, mida arutatakse ega suuda päevakorras oleval teemal ka sõna võtta.
Juba 5. novembril 2001 hoiatasid 12 eesti väärikat keeleteadlast tagajärgede eest, mida toob eesti keelele kaasa Mart Laari juhitud valitsuse läbikaalumata toetus keelenõudest loobumise ettepanekule. Viljandi isamaaliitlased süüdistasid Mart Laari aga otseselt põhimõtete reetmises. Öeldi otse: "Lõputud järeleandmised rahvusriigi keele- ja kodakondsuspoliitikas pole moraalsed."

23. novembril viskas Isamaaliidu Harjumaa piirkonna juhatus parteist välja oma rahvuslaste ühenduse esimehe Andres Jõgiste. Seda põhjusel, et too kritiseeris peaminister Mart Laari keelenõuete kaotamise pärast ja kahjustas seega Isamaaliitu ebaväärika teoga.
See kõik peaks ilmekalt näitama, et tänane toimetamine keeleküsimuse tõstatamisel on üksnes valimiskünnise taha jäänud Isamaaliidu püüe tõmmata endale tähelepanu ja leida toetajaid rahvusluse trumme tagudes. Usun aga valijate tarkusesse, kes sellist petukaupa omaks ei võta.
Keeleküsimus ei tohiks olla instrumendiks häältepüüdmiseks. Ainsa erandina võiks lubada keeleoskusnõuete lihtsustamist pensionieas inimestele.
Lõpetuseks soovitan lähtuda luuleridadest, mis Anna Haava lisas tsiteeritud luuletusele ligi veerand sajandit hiljem, juba meie eelmistel iseseisvusaastatel:

Oma kurba maskeraadi
ärge harrastage nii!...
Harjutage oma aju
avaramaks ometi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)